Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tartu firma lõi uudse bionina
Biosensor koosneb pliiatsit meenutavast andurist ja suitsupaki suurusest signaalimuunduris. Anduri otsas on baktereid või ensüüme sisaldav kiht, mis reageerib konkreetse aine molekulidele, milleks võib olla ka ainele iseloomulik lõhn. Signaalimuundur tõlgib keemilise reaktsiooni elektrisignaaliks ja juhib selle arvutisse, mis arvutab välja uurimise all oleva aine kontsentratsiooni.
TorroSeni äriidee on bioselektiivset ainet sisaldavad vahetatavad membraanid. ?Olenevalt uurimise eesmärgist võiks komplekt sisaldada 5?10 lõhnale reageerivat vahetatavat elementi,? selgitab TÜ füüsikalise keemia instituudi teadur Toonika Rinken ja täpsustab, et peale membraanide, millele on esitatud rahvusvaheline patenditaotlus, on nad välja töötanud ka signaalimuunduri.
Biosensoris on maailmas arenev turg. Rinkeni sõnul tahavad nad kõigepealt alustada keskkonda reostavate saasteainete määramiseks mõeldud biosensorite tööstusliku tootmisega. Rinkeni kalkulatsiooni kohaselt võiks nende biosensori komplekti hinnaks kujuneda 2000?4000 USA dollarit ja ühekordse membraani hinnaks 30?40 dollarit.
?Perspektiivseks kasutusalaks tõotab tulla narkootikumide ja pommide otsimine,? seletab Rinken. ?Lõhnadele reageeriv bionina võib tulevikus asendada narko- ja pommikoeri.? Rinkeni sõnul on nad tellinud ensüümid, et alustada narkootiliste ainete lõhnadele reageeriva biosensori väljatöötamisega.
Tolliameti järelevalveosakonna kontrollitalituse peaspetsialisti Kalju Sipi kinnitusel on neile pakutud umbes 400 000 krooni maksvaid välismaiseid biosensoreid. ?Praegu peame tollitöös kõige olulisemaks informatsiooni ja koera usaldusväärset nina,? ütles Sipp.
Toonika Rinkeni sõnul on Tartu ülikoolist võrsunud spin-off firma TorroSen huvitatud membraanide ja muundurite tootmisest või tootmislitsentsi müümisest. Biosensorite projekt on saanud innovatsioonifondist miljon krooni. ?Tootel pole enne väärtust, kui ta pole müüdud,? põhjendab Rinken vajadust leida investor.
TÜ innovatsioonitalituse peaspetsialisti Sirje Kahu sõnul on TorroSeni toodete vastu huvi tundnud üks välismaine riskikapitalist. ?Vastust ootame kahe-kolme kuu pärast,? täpsustas Kahu. Samuti otsib TorroSen kaubamärki, mille all välisturule minna.