Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuldsed käerauad omanike teenistuses

    Raasuke lisas, et tema isikliku arvamuse kohaselt peaks suur osa ettevõtte tippjuhtide boonussüsteemist olema seotud aktsiaoptsioonidega, kuid need peaksid olema senisest 1-2 aastast pikema tähtajaga.
    Eesti turu väiksust arvestades võib aktsia hind lühemas perspektiivis olla mõjutatud teistest teguritest, kuid kui ettevõte järjekindlalt hästi töötab, siis 3?5 aasta perspektiivis peaks aktsia hind sõltuma ettevõtte tulemustest, lausus Raasuke.
    Raasukese sõnul on aktsiaoptsioonid üks töötajate tasustamise viis, kuid need peaksid olema suunatud ainult tippjuhtkonnale, sest teiste töötajate mõju aktsia hinnale on väike. Tema sõnul peaks teistele firma töötajatele motivaatorina paremini sobima rahalised preemiad.
    Hansapank on tippjuhtkonna motiveerimiseks kasutanud aktsiaoptsioone alates 1998. aastast. Mujal maailmas laialt levinud ?kuldsete käeraudade? süsteemi tõid panka selle asutajad ja endised tippjuhid.
    Sel kevadel nõukogu poolt kinnitatud optsiooniprogramm on võrreldes varasematega aasta võrra pikem, koosnedes kahest 650 000 aktsia suurusest osast. Esimese osa tähtaeg on 2?17. aprill 2001 ja teisel aasta hiljem. Juhtkonna liige võib saada maksimaalselt 40 000 ja tippspetsialist 10 000 optsiooni.
    Optsiooni kasutamise hind on 138,6 krooni. Eilne Hansapanga aktsia sulgemishind oli 134,7 krooni.
    Kas ja kui palju optsioone kevadel realiseeritakse, ei soostunud Raasuke prognoosima, sest see oleks aktsia hinna ennustamine.
    Kuigi tippjuhtkond saab optsiooniga õiguse mingi hinnaga aktsiaid osta, on nende väljaostuks tarvis märkimisväärset summat vaba raha. Et vajaminevaid sadu tuhandeid on vähestel, on tavapäraselt võimalik rahas välja võtta tekkinud kasum ehk siis optsiooni kasutamise hinna ja aktsia turuhinna vahe.
    Tallinna Kaubamaja finantsdirektor Urmo Vallner tõdes, et juhul kui keegi kaubamaja optsiooniõiguslikest töötajatest sooviks järgmisel kevadel omandada maksimaalse 35 000 aktsiat, tuleks selleks välja käia 1,4 miljonit krooni.
    Vallneri sõnul on võimalik asja korraldada nii, et inimesel ei ole tarvis raha aktsiate alla kinni panna. ?Kõik sõltub optsiooni saajate oskustest, ? märkis ta.
    Eesmärk juhid omanikeks kaasata
    Raasukese sõnul on Hansapangaski olnud soovijatel võimalik kasum rahas välja võtta, kuid ta ei pea seda õigeks. ?Optsiooni idee ei ole inimeste äkki rikkaks tegemine, vaid nende ettevõtte omanikeringi kaasamine,? põhjendas ta.
    Erinevalt teistest Eesti börsiettevõtetest otsustas Harju Elekter optsioonisaajate ringi kaasata kõik ettevõtte töötajad. Optsioonide vastu oli suur huvi ? 200 000 aktsia ostuõigused märgiti kolmekordselt üle. Optsiooni realiseerimistähtaeg on 2002. aasta septembris ning optsiooni kasutamise hind 40 krooni. Aktsia maksab Tallinna börsil 42,5 krooni.
    ?Võtsime eeskujuks Soome PKC grupi, kus paljud töötajad on saanud ettevõtte aktsiatega miljonärideks. Optsioon peaks panema töötajad mõtlema ja mõistma, et firmas on kõik ühe asja eest väljas, mitte erinevatel pooltel,? põhjendas otsust ettevõtte avalike suhete juht Moonika Vetevool.
    Kuigi üha enam ettevõtteid leiab töötajate paremaks motiveerimiseks aktsiaoptsioonid, ei pruugi see Eesti väikest majandusruumi arvestades olla parim võimalus.
    Vallner märkis, et Eesti aktsiaturg on suhteliselt ebalikviidne, mistõttu aktsia hind on sageli mõjutatud teistest teguritest, mitte ettevõtte juhtkonna ja töötajate tööpanusest.
    ?Kuldsed käerauad? võiksid olla rohkem inimesest enesest sõltuvate eesmärkide täitmisega seotud, lisas ta.
    Nokia töötajaskonnast lisandub optsioonide kaudu Soome pidevalt uusi miljonäre. Kas ka Eesti börsiettevõtted aastate pärast oma töötajatele samasuguseid võimalusi pakuvad, ei ole kindel.
    Olen veendunud, et töötajate elujärg paraneb, aga miljonärideks saamises ma kahtlen, ütles kaubamaja finantsjuht. ?Eesti ettevõtted on selleks liiga väikesed, et kuldsete käeraudade süsteemiga massiliselt miljonäre juurde tekiks,? lausus Vallner, lisades, et loodetavasti ta eksib.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.