Kaja Koovit • 19. detsember 2000 kell 22:00

Kuldsed käerauad omanike teenistuses

Raasuke lisas, et tema isikliku arvamuse kohaselt peaks suur osa ettevõtte tippjuhtide boonussüsteemist olema seotud aktsiaoptsioonidega, kuid need peaksid olema senisest 1-2 aastast pikema tähtajaga.

Eesti turu väiksust arvestades võib aktsia hind lühemas perspektiivis olla mõjutatud teistest teguritest, kuid kui ettevõte järjekindlalt hästi töötab, siis 3?5 aasta perspektiivis peaks aktsia hind sõltuma ettevõtte tulemustest, lausus Raasuke.

Raasukese sõnul on aktsiaoptsioonid üks töötajate tasustamise viis, kuid need peaksid olema suunatud ainult tippjuhtkonnale, sest teiste töötajate mõju aktsia hinnale on väike. Tema sõnul peaks teistele firma töötajatele motivaatorina paremini sobima rahalised preemiad.

Hansapank on tippjuhtkonna motiveerimiseks kasutanud aktsiaoptsioone alates 1998. aastast. Mujal maailmas laialt levinud ?kuldsete käeraudade? süsteemi tõid panka selle asutajad ja endised tippjuhid.

Sel kevadel nõukogu poolt kinnitatud optsiooniprogramm on võrreldes varasematega aasta võrra pikem, koosnedes kahest 650 000 aktsia suurusest osast. Esimese osa tähtaeg on 2?17. aprill 2001 ja teisel aasta hiljem. Juhtkonna liige võib saada maksimaalselt 40 000 ja tippspetsialist 10 000 optsiooni.

Optsiooni kasutamise hind on 138,6 krooni. Eilne Hansapanga aktsia sulgemishind oli 134,7 krooni.

Kas ja kui palju optsioone kevadel realiseeritakse, ei soostunud Raasuke prognoosima, sest see oleks aktsia hinna ennustamine.

Kuigi tippjuhtkond saab optsiooniga õiguse mingi hinnaga aktsiaid osta, on nende väljaostuks tarvis märkimisväärset summat vaba raha. Et vajaminevaid sadu tuhandeid on vähestel, on tavapäraselt võimalik rahas välja võtta tekkinud kasum ehk siis optsiooni kasutamise hinna ja aktsia turuhinna vahe.

Tallinna Kaubamaja finantsdirektor Urmo Vallner tõdes, et juhul kui keegi kaubamaja optsiooniõiguslikest töötajatest sooviks järgmisel kevadel omandada maksimaalse 35 000 aktsiat, tuleks selleks välja käia 1,4 miljonit krooni.

Vallneri sõnul on võimalik asja korraldada nii, et inimesel ei ole tarvis raha aktsiate alla kinni panna. ?Kõik sõltub optsiooni saajate oskustest, ? märkis ta.

Eesmärk juhid omanikeks kaasata

Raasukese sõnul on Hansapangaski olnud soovijatel võimalik kasum rahas välja võtta, kuid ta ei pea seda õigeks. ?Optsiooni idee ei ole inimeste äkki rikkaks tegemine, vaid nende ettevõtte omanikeringi kaasamine,? põhjendas ta.

Erinevalt teistest Eesti börsiettevõtetest otsustas Harju Elekter optsioonisaajate ringi kaasata kõik ettevõtte töötajad. Optsioonide vastu oli suur huvi ? 200 000 aktsia ostuõigused märgiti kolmekordselt üle. Optsiooni realiseerimistähtaeg on 2002. aasta septembris ning optsiooni kasutamise hind 40 krooni. Aktsia maksab Tallinna börsil 42,5 krooni.

?Võtsime eeskujuks Soome PKC grupi, kus paljud töötajad on saanud ettevõtte aktsiatega miljonärideks. Optsioon peaks panema töötajad mõtlema ja mõistma, et firmas on kõik ühe asja eest väljas, mitte erinevatel pooltel,? põhjendas otsust ettevõtte avalike suhete juht Moonika Vetevool.

Kuigi üha enam ettevõtteid leiab töötajate paremaks motiveerimiseks aktsiaoptsioonid, ei pruugi see Eesti väikest majandusruumi arvestades olla parim võimalus.

Vallner märkis, et Eesti aktsiaturg on suhteliselt ebalikviidne, mistõttu aktsia hind on sageli mõjutatud teistest teguritest, mitte ettevõtte juhtkonna ja töötajate tööpanusest.

?Kuldsed käerauad? võiksid olla rohkem inimesest enesest sõltuvate eesmärkide täitmisega seotud, lisas ta.

Nokia töötajaskonnast lisandub optsioonide kaudu Soome pidevalt uusi miljonäre. Kas ka Eesti börsiettevõtted aastate pärast oma töötajatele samasuguseid võimalusi pakuvad, ei ole kindel.

Olen veendunud, et töötajate elujärg paraneb, aga miljonärideks saamises ma kahtlen, ütles kaubamaja finantsjuht. ?Eesti ettevõtted on selleks liiga väikesed, et kuldsete käeraudade süsteemiga massiliselt miljonäre juurde tekiks,? lausus Vallner, lisades, et loodetavasti ta eksib.

Hetkel kuum