Avaliku teabe seadus toob info põõsa alt lagedale

Jaanuarist kehtib Eestis avaliku teabe seadus (ATS), mis pealtnäha ei muuda suurt midagi, ometi on ses mõndagi olulist, mida tuleb teada.

ATS sätestab:

avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid, juurdepääsust keeldumise ja juurdepääsu piiramise alused, samuti järelevalve juurdepääsu võimaldamise üle.

ATS ei muuda ainult teabe avalikustamisega seonduvat, vaid püüab reguleerida ka suhtlemist avalikkusega. Seadus peaks võimaldama saavutada avaliku võimu teostamise läbipaistvus ning võimaldama avalikkusel kontrollida avalike ülesannete täitmist.

Tegemist pole vaid riigiasutustega, ATS puudutab ka riigi tellimust täitvaid ettevõtteid ja füüsilisi isikuid, avalik-õiguslikke organisatsioone, riigi osalusega firmasid, monopoolsed ettevõtted, mittetulundusühingud. Kõlab ähvardavalt, kuid vähe on ettevõtteid, mis juba kehtiva seaduse alla ei läheks.

Seaduse ühe looja, riigikogu liikme Ivar Tallo sõnul peaks ATSiga Eestis tekkima poliitiline kultuur, kus riik ei oleks inimeste jaoks mitte karmikäeline isa, vaid avalik võim on partner, kellega kodanikkond saab suhelda. Poliitika poliitikaks, kuid seistes silmitsi uue seadusega vajab ümberkorraldusi eelkõige Eesti asutustesisene töökultuur.

Teabe avalikustamine ei tähenda enam vajaliku info paiknemist kusagil lauajala all, kust selle võib tungival vajadusel ka üles otsida, vaid sõna otseses mõttes avalikuks muutmist ? teabele juurdepääsu võimaldamist tasuta, ladusalt ja igaühele. Reaalsuses lööb ATS ametnike armee kihama ning sunnib neid teostama laialulatuslikke ümberkorraldusi tööprotsessis.

Seaduse alla kuuluv teave tuleb avalikustada nt veebilehel, seda võib lisaks teha ka ringhäälingus või trükiajakirjanduses, dokumendi väljapanekuga omavalitsusasutuses või raamatukogus.

Rahvatarkus on teadjalt väitnud, et sada lolli jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata. Riigist rääkides on Eestil juba täna tegemist saja küsija asemel tuhande kodanikuga, kes küsivad mitte kord kuus ega aastas, vaid iga päev. Arvestades tõsiasjaga, et ATSi kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama kogu olemasoleva teabe, k.a kõik vanad materjalid, on oodata suuremat saginat hetkest, kui seaduse olemus ja olemasolu täiel mahul mõlema osapoole ? pärijate ja vastajateni ? jõuab. Tekib hulk küsimusi, nt kes täpselt vastutab ettevõtetes teabe väljastamise eest ning kuidas seda täpselt teha? Lahendada tuleb erineva teabe erineva avalikustamise probleem. Uute mängureeglite järgi peavad näiteks kõik saabunud/väljunud kirjad olema seaduse alla käivate asutuste-ettevõtete siseregistrites, kust neid saab igaüks välja nõuda. Väljastamisest keeldumisel peab kirjal olema märge AK (ametkondlik) enne teabenõude saamist. Või: kõik sissetulevad kirjad tuleb skannida, ku-na neid võib nõuda e-kirjaga.

ATS seab igale riigiasutusele mitmeid kohustused. Teabe valdaja peab abistama teabe nõudjat, tagama juurdepääsu dokumentidele, millele ligipääsuks on tal õigus, makstes valdajapoolselt üldjuhul ka nõudmisega seonduvad kulud.

Kui nõudja ei saa teda rahuldavat vastust, peab ta läbi käima asutusesisese hierarhia, k.a direktori ja sisekontrolli, jõudes viimaks Andmekaitse Inspektsioonini või ombudsmani kohustes õiguskantslerini. Paraku ning õnnetuseks viimane meie riigis puudub juba pikemat aega. Võib ka otse kohtusse pöörduda.

Nõnda võib kuluda hulk aega, enne kui avalik teave tõepoolest avalikuna kõikjal kättesaadavaks muutub. Seega saame alles peale mõningase kohanemisaja lõppu öelda, kas astuti samm kodanikkonna ja avaliku võimu partnerluse suunas või mujale.

Oluline on teabenõude saamine, selle vastuvõtmine ja vastamine tervikuna. See eeldab organisatsiooni kõigi töötajate informeeritust ja oskust suhelda.

Kui asutuse spetsiifikast lähtudes ei saa iga ametnik ise vastust anda, ei tähenda see veel, et nii tuleb ka küsijale öelda. Võtmeks on viisakus. Problemaatilisteks osutuvad juhtumid, mil teabenõue esitatakse telefonitsi või kohapeal isiklikult. Sellised situatsioonid tuleb lahendada viisakalt ja teabenõudjale lisaprobleeme, tööd ja kulutusi valmistamata. Selline käitumine aga eeldab mitmetes organisatsioonides fundamentaalseid muutusi.

ATSi tasub jälgida ka erafirmadel, sest selliseid nõudeid hakatakse kindlasti üsna pea esitama ka neile. Viisakas teenindus loob viisakaid kliente ja meeldiva atmosfääri, mis omakorda peaks mõjuma soodsalt firma rahakotile.