Deklareerimisel arvukalt uuendusi

2000. aastal jõustunud tulumaksuseaduse kohaselt kehtestas rahandusminister 08.12. 2000 määrusega nr 102 uued füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormid (RTL 2000, 127, 2035), mis on alljärgnevad:

põhivorm A ? füüsilise isiku tuludeklaratsioon;

vorm T ? palk ja muud tasud;

vorm T1 ? välisriigis saadud tulu;

vorm E koos lisadega ? ettevõtlusest saadud tulu;

vorm V ? kasu vara võõrandamisest;

vorm MM koos lisaga ? madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu.

Mitteresidendist füüsiline isik, kes sai maksustatavat tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud TMS § 41 kohaselt, on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni vormi A eelnimetatud tulude kohta 31.03.2001. Mitteresidendist füüsilised isikud, kelle ainuke Eestis saadud tulu oli ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, esitavad vormi E1 ja V1 (nimetatud vormid on kinnitatud rahandusministri 28.09.1999 määrusega nr 89). Põhivormi A nad ei esita.

Põhideklaratsioonile kantakse maksumaksja ja abikaasa andmed (ja seda ka juhul, kui ühisdeklaratsiooni ei esitata), maksustatavad tulud, maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised ning maksumaksja poolt arvestatud tulumaks (täidetakse soovi korral).

Vormi T abil täidetakse palga ja muude tasude, tööettevõtu-, käsundus-, või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasude, juhtimis- ja kontrollorgani liikmele makstud tasude, makstud elatise read.

Vormi T1 abil täidetakse välisriigis saadud tulu, sh saadud dividendide rida.

Vormi E abil näidatakse ettevõtluse maksustatav tulu.

Vormi V abil näidatakse kasu vara võõrandamisest.

Renditulu ja litsentsitasu näidatakse juhul, kui füüsiline isik ei ole end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjaks kas äriregistris või maksuameti kohalikus asutuses.

Maksustamisele kuuluvad intressid. Tuleb rõhutada, et lisandunud on maksuvabad intressid, mis on saadud mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalilt (Merita Pank). Varem olid maksuvabad ainult residendist krediidiasutuselt ja Hüvitusfondi poolt füüsilisele isikule makstud intressid.

Ravikindlustuse hüvitis ja saadud elatis näidatakse koos kinnipeetud tulumaksuga.

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu (TMS § 20 lg 3) ? maksustatakse eelnimetatud tulu, millest on maha arvatud kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed ning juhul, kui tulu on saadud enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest. Maksustatav tulu leitakse põhideklaratsioonile lisatud tabel 1 abil.

Esmakordselt tuleb füüsilisel isikul deklareerida temale langev osa madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kogutulust (§ 22). Kui madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõttest (nn offshore-firmad) kuulub üle 50% Eesti residentide kontrolli alla ning residendist füüsilise isiku osalus nimetatud ettevõttes on vähemalt 10%, siis peab füüsiline isik deklareerima offshore-firmade teenitud tulu ning tasuma nimetatud tulult tulumaksu. Nimetatud tulu leitakse abivormi MM (koos lisaga) abil.

Esmakordselt maksustatakse ka aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel saadud väljamaksed (tagasiostmine).

Eraldi reana tuuakse välja 26%ga ja 10%ga maksustatavad väljamaksed tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel ja pensionifondist.

Residendist füüsilise isiku maksuvaba miinimum 2000. aastal oli 9600 krooni. Juhul, kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, siis arvatakse maksustatavast tulust maha mõlema isiku maksuvaba miinimum ehk 19 200 krooni (2×9600).

Makstud elatis arvatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust maha juhul, kui elatis kuulub maksustamisele elatise TMS § 19 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse, kohtumäärusega või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel makstud või kinnipeetud elatiselt peetakse tulumaks kinni.

Eluasemelaenu või kapitalirendi intressid ? eluaseme soetamiseks võetud laenude mahaarvamise kord ei ole muutunud. Eluaseme soetamiseks saadud laenu intresse võib maksustatavast tulust maha arvata ainult selles osas, mida kasutati elamu või korteri soetamiseks või ehitamiseks. Tõenduseks on laenuleping, eluaseme ostu-müügileping, ehitamise puhul projekt või ehitusluba. Suvila ümberehitamiseks elamuks on vajalik kohaliku omavalitsuse luba. Maha saab arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi intressid.

Koolituskulud ? laiendatud on isikute ringi, kelle koolituskulusid võib füüsiline isik oma maksustatavast tulust maha arvata. Maha saab arvata enda või alla 26 aasta vanuse lapse, lapselapse või õe-venna koolituskulud. Eelnimetatud isikute koolituskulude puudumisel võib maha arvata ühe alla 26aastase Eesti alalise elaniku haridusasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tasutud koolituskulud. Koolitusasutused, millele makstud õppemaksu saab tõendi alusel maha arvata, on järgmised: riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool, koolitusloaga erakool või nendega samaväärne õppeasutus välisriigis. Koolituskuludeks loetakse ka õppelaenu intresse (õppelaen on haridusseaduses sätestatud laen, mitte segamini ajada hariduslaenuga).

Dokumentaalselt tõendatud kingitused, annetused ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametühingule makstud sisseastumise- ja liikmemaksud ? võib maha arvata kuni 5% maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlustulust lubatud ja TMS § 23?26 (maksuvaba miinimum, elatis, eluasemelaenu intressid, koolituskulud) mahaarvamised. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametühingule makstud sisseastumis- ja liikmemakse võib maha arvata mitte rohkem kui 2%. Isikud, kellele makstud kingitusi ja annetusi saab maha arvata, on järgmised: tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud isik; kirikute ja koguduste seaduse alusel asutatud ja Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi- haridus­, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutus, kaitseala valitseja või avalik-õiguslik ülikool.

Tulumaksusoodustusega pensionikindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed ja pensionifondiosakute soetamiseks makstud summad saab residendist füüsiline isik maha arvata 15% ulatuses oma maksustatavast tulust, millest on maha arvatud ainult ettevõtluse kulud. Maha ei või arvata ühe pensionifondi osakute teise pensionifondi osakute vastu vahetamisel või kindlustusandjaga tulumaksusoodustusega pensionikindlustuslepingu sõlmimisel pensionifondi tagasivõetavate osakute eest arvestatud summasid. Abikaasade ühises tuludeklaratsioonis võib mahaarvatav summa moodustada 15% deklareeritud maksustamisperioodi tulust.

Kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, siis vormi T täidavad nad eraldi. Nimetatud vormil näidatakse töölepingu alusel makstud palk ja muud tasud. Samuti kantakse nimetatud vormile tööettevõtu-, käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- ja teenustasud (välja arvatud juhul, kui väljamakse saaja on füüsilisest isikust ettevõtja). Kinni peetud tulumaks näidatakse kinnipidamist tõendavate dokumentide alusel. Füüsilisele isikule tehtud väljamaksed ja väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks summeeritakse ning koondsummad kantakse põhivormile A.

Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui selle riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast maksusummast maha arvata tulumaksu, mille tasumine oli kohustuslik.

Kasu või kahju vara võõrandamisest on võõrandatud vara soetamismaksumuse (TMS § 38) ja müügihinna/turuhinna vahe, millest arvatakse maha võõrandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused. Kui varal puudub soetamismaksumus, kuulub maksustamisele kogu saadud tulu, välja arvatud juhul, kui vara võõrandamine on maksuvaba.

Vorm koosneb kolmest osast:

Esimeses osas deklareeritakse väärtpaberite (aktsia, osa, osak, EVP, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forvard jmt) müügist või vahetamisest saadud kasu või kahju. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju edasikandmisel ei ole enam 5 aastast piirangut, st nimetatud kahju saab edasi kanda nii kaua, kui kogu kahju on kaetud väärtpaberite võõrandamisest maksustatava kasuga. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust võib maha arvata ka kuni 31.12. 1999 kehtinud TMS § 22 alusel edasikantud kahju.

Teises osas deklareeritakse kasu ükskõik millise muu võõrandatava vara ja varaliselt hinnatava eseme või õiguse müügist või vahetamisest. Deklareeritakse ka juriidilise isiku likvideerimisel makstavad likvideerimisjaotused, millest võib maha arvata isiku poolt osaluse omandamisel tehtud sissemakse. Siinjuures tuleb rõhutada, et muu vara võõrandamisest saadud kahju ei deklareerita. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kui vallasasja kasutati peale maksumaksja elukohana kasutamise osaliselt ka muul otstarbel (nt ettevõtluses, üüriti välja), siis rakendatakse maksuvabastusi proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.

Kolmandas osas summeeritakse kasumid, mis füüsiline isik sai väärtpaberite (I osa rida 3) ja muu vara võõrandamisest, ning koondsumma kantakse põhivormile A.

Kui mõlemad abikaasad said kasu vara võõrandamisest ja nad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, siis täidavad nad eraldi vormi V.