Arvatavasti lähtub nii ümbrikupalga maksja kui saaja eestlaste arusaamast, et mõisa tagant varastada pole patt ? jättes maksud maksmata või makstes neid osaliselt, petab ta nii üksnes riiki (mõisa). Ja riik, teadagi, ei oska tema teenitud rahaga paremini ümber käia kui tema ise.
Selline loogika on vildak, ebaaus maksumaksja petab nii riiki kui iseennast ? ümbrikupalga saaja jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest, maksja võib lõpuks kaotada nii maine kui firma.
Aus on eetiline. Paraku ei veena see tõdemus täna ühtki petturit oma samme sirgele teele tooma. Mõjuvam on jutt isiklikust kasust, mis ta iseoma pettuse läbi saamata jääb, ning hirm, et talle avalikult näpuga näidatakse.
Rahvas kurdab: koolilapsed jäävad vahel lõunata, klassiruumid kütmata, teed on auklikud ning suletakse väiksemad haigemajad, seiskub reisirongiliiklus ? riik on paha ega anna raha. Raha lihtsalt pole. Füüsilise isiku tulumaksust 60% läheb maksumaksja elukoha omavalitsusele. Rahandusministeeriumi andmeil jäid pea kõik omavalitsused, ka suuremad linnad, tulumaksu laekumisega miinusesse. Prognoosiga pandi mööda? Osaliselt ehk jah, samas prognoositi pigem vähem, kui võiks laekuda siis, kui kõik maksaksid palka ausalt.
Seega on maksupetturid teinud panuse kehvemale avalikule teenusele. Ümbrikus oleva palgaosaga vaevalt keegi suudab ise oma lapsed koolitada, ravida jne. Selleks makse makstaksegi, et tellida enamikule inimestele vajalikku teenust, mille eest igaüks eraldi tasuda ei jaksa.
Võõras mure, võib arvata nii mõnigi ümbrikut palgapäeval tasku pistes. Kindlasti muutub mure omaks, kui on soov pangast laenu saada. Ei taha ju pank kuue kuu sissetulekute tõendit nõudes mingist ümbrikust kuulda ja miinimumpalk teatavasti pangale tagatiseks ei kõlba.
Ümbrikus oleva palgaosa pealt hoiab ettevõtja kokku palgakulusid. See annab talle eelise konkurentide ees. Pettuse vastu aitaks, kui töötajad keelduvad ümbrikupalka vastu võtmast. Tõsi, töötajad on sageli sundseisus: keeldud ümbrikust, kaotad töö.
Maksuamet peab eraldi arvet selle kohta, kui palju on tööandja maksnud konkreetse töötaja palgalt sotsiaalmaksu, s.t sotsiaalmaks on isikustatud. See on väga oluline, sest sellest sõltub edaspidi, kui palju inimene hakkab saama riigipensioni ja kui suure summa kogub ta ise lisaks käivituva II samba abil. Ümbrikupensione ei ole olemas. Seda tasub meeles pidada täna, kümne aasta pärast on hilja.
Oluline konkurentsieelis on firma hea maine. Ebaausa firmaga võistlevad ettevõtted võiks selle seiga enda kasuks pöörata. Pettuses kahtlustatavat võiks eirata erialaliidud, heites ta liikmete hulgast välja. Et ta ei saaks enam tellimusi, mis teeks firma jätkamise mõttetuks.
Ei ole ainult ausa ettevõtja ja töötaja asi võidelda petturitega. Eeskätt on see maksuameti ülesanne . Tal on praegu selleks piisavalt võimalusi. Tulumaksu avalikustamine annab lisaefekti, nagu ka maksupetturite nimede üldsuse ette toomine. Kindlasti aitab ümbrikupalga maksmist vähendada tulumaksu alandamine ja sularahata arvelduse levik. Oluline on, et mõistetaks: pettus ei tasu.
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.