Seadus piirab metallivargusi

Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu metallijäätmete kokkuostu reguleerivate jäätmeseaduse ja riigilõivuseaduse täiendamise seaduse, mille oli esitanud valitsus.

Eesti metallijäätmete peamine sihtjaam on AS EMEX. EMEXi juhatuse esimehe Ilmar Jõgi sõnul neil oma tööd eriti muuta ei tule, kuna ettevõte on veel karmide nõuetega monopolina tegutsemise ajast säilitanud ostulepingute sõlmise korra.

?Põhimõtteliselt ei oleks pidanudki uut seadust vastu võtma, sest ka senine jäätmeseadus nõuab samu asju, ainult et seal ei ole jäätmetena eraldi nimetatud metalli. Oleks hea, kui erinevalt eelmisest jäätmeseadusest suudetakse uue seaduse täitmist tagada,? lausus Jõgi.

Jõgi sõnul kardab ta uue seadusega uue kihi varastatud metalli legaliseerijate teket, mis lööb ka EMEXis kokkuostupunktides hinnad alla.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Arvo Haugi sõnul tehti valitsuse esitatud seaduseelnõusse 16 parandusettepanekut, mis ka kõik vastu võeti. Valitsus ei aktsepteerinud tema sõnul vaid üht parandusettepanekut, mis lubab vasest või alumiiniumist elektrijuhtme ja kaabli kokkuostu jäätmena vaid elektri- või telekommunikatsioonivõrgu ettevõttelt ning alumiiniumist liiklusmärkide ja raudteerööbaste kokkuostu vaid jäätmeluba omavalt ettevõttelt.

Riigikogus ootavad menetlemist veel kaks opositsioonisaadikute esitatud jäätmeseaduse muutmise varianti. Üks neist taotleb metalli kokkuostu täilikku keelustamist aastaks.

Ilmar Jõgi sõnul oleks moratooriumi näol tegu demagoogia ja absurdiga ning vanametalli kokkuostu kunagine ajutine peatamine Soomes on kuulujutt.

Keskerakondlasena opositsiooni hulka kuuluv Arvo Haug ei poolda samuti metalli kokkuostu moratooriumi, kuna arvab, et vastuvõetud seadus reguleerib piisavalt metallijäätmete ostu-müüki. ?See seadus on võrreldes varasema jäätmeseadusega lausa näpuga näitamine,? sõnas Haug.

Pärast seda, kui president on seaduse välja kuulutanud ja see on avaldatud Riigi Teatajas, on seniste jäätmelubade omanikel õigus metallijäätmeid kokku osta vanal moel 90 päeva. Kokkuostjad, kellel luba pole, saavad tegevust jätkata uue jäätmeloa hankimisel vahetult pärast seaduse jõustumist.

Metallivargused kasvasid läinud aastal vähemalt viis korda, mille põhjuseks peeti metalli kokkuostjate litsentseerimise lõpetamist, kuna vastaval valitsuse määrusel ei olnud seaduslikku alust. Kui Eesti Energiale tekitasid metallivargad kahju enne 2000. aastat kuni 6 miljonit krooni aastas, siis läinud aastal juba üle 30 miljoni krooni.

jäätmeluba kokkuostjale

ostja karistusliku tausta kontrollimine

sularahata arveldamine

müüja fotoga dokumendi koopia

ostu-müügi akt

metalli tooja autonumber

riigilõiv ostuloa eest 20 000 kr

trahv üleastumise eest 20 000?200 000 kr

Allikas: riigikogu