Põlevkiviõli tarbijad kahtlustavad õlitööstuste kartellilepet

Tapa ühe soojatootja ASi Paargu juhataja Hiilo-Adolf Teeääre sõnul on Viru Õlitööstus, Kiviõli Keemiatööstus ja Narva Elektrijaamade õliüksus ?raudselt kokku leppinud.?

Teeääre sõnul kinnitab seda õlitootjate sarnane hinnatase ning ka hindade liiga vähene langemine hoolimata põlevkiviõli hinda mõjutava masuudi maailmaturu hinna ja dollari vahetuskursi alanemisest. ?Näiteks kui Soomes langes eelmise aasta detsembris katlamajade kütteõli hind kuu ajaga ligi 30%, siis meil langust ei olnud,? ütles Teeääre.

Ka masuudi maailmaturu (Rotterdami sadama) hind langes novembri lõpust detsembri lõpuks üle 20%. Eesti põlevkiviõli tootjad on oma hindu endi sõnul kujundanud just masuudi maailmaturu järgi, põlevkiviõli hind on masuuditonni omast paarisaja krooni võrra madalam.

Teeääre andmetel on nii OÜ Kiviõli Keemiatööstus kui ka Viru Keemia Gruppi kuuluv AS Viru Õlitööstus küsinud 250 tonni kuus põlevkiviõli tarbivalt suhteliselt väikeselt soojatootjalt 2300 krooni tonnist. Õlitööstused eelistavad müüa suuremaid koguseid hulgimüüjatele, kes saavad ka kauba tonni kätte veidi odavamalt.

Teeääret häirib ka, et kui 1999. aastal said õlitootjad põlevkivi 76 krooniga tonn, siis suudeti õli toota müügihinnaga 980 krooni, kuid nüüd on põlevkivi hind kerkinud vaid umbes poole õli hinnast. ?Kokkulepe aga tundub olevat ka Eesti Põlevkivi ja õlitootjate vahel, sest niipea kui tõsteti õli hinda, tõusis ka kivi hind.?

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevdirektori Rein Hanni sõnul on kõige suurem oht pankrotti minna ainult õliküttel töötavatel katlamajadel. Hanni teadis rääkida Karksi-Nuia ja Tartu lähedase Rannu asulate õlil töötanud kütjafirmade tegevuse lõpetamisest. Hiilo-Adolf Teeääre on aga kuulnud vähemalt kümne viimasel ajal pankrotistunud soojaettevõtte nime.

Osa suuri soojatootjaid kasutab mitut kütust, mis võimaldab ka paremini kütuse hindu tingida. Tapa linna teise kütja, OÜ Termoringi juhataja Aleksander Sile sõnul on nende ettevõtte pankrotist päästnud 60% ulatuses tunduvalt odavama biokütuse (mööblitööstuse jäägid) kasutuselevõtt. Gaasitrassi Tapale, nagu paljudesse teistesse kohtadesse, ei lähe, mis välistab õlist samuti odavama gaasi kasutamise.

Õliga katlaid kütvate firmade megavatt-tunni soojusenergia hinnad ületavad 450 krooni piiri. Samal ajal kasutab ainult põlevkiviõli ja naftamasuuti ka AS Keila Soojus, kelle hind on veidi üle 350 krooni ning seejuures teenib ettevõte kasumit. Selle ettevõte hind ei mahu pähe Tapa kütjatele, kelle arvates peaks Keila Soojus õige varsti pankrotiga lõpetama.

Keila Soojuse direktori Viktor Talsi avaldas samuti arvamust, et kartellikokkulepe õlitootjate vahel on võimalik, sest hinnad on lähedased ja ettevõtted reguleerivad hindu üksteist jälgides.

MTÜ Kütuste Ümarlaud juhatuse esimehe Aleksander Johansoni sõnul soosib põlevkiviõli turustamist Eestis võrreldes masuudiga ka valitsuse poolt läinud suvel vastu võetud määrus, mille kohaselt uutes kvaliteedinormides ei kajastata enam põlevkiviõli ja raskete naftaõlide (masuudi) kaubakoodi. ?See tähendab, et Eestisse naftaõlisid importida enam ei saa ja seda kasutavate katlamajade alternatiiviks jääb ainult Eestis toodetud põlevkiviõli,? ütles Johanson.

Kütuste Ümarlaua juht lisas, et nii kütuste tootjad kui ka hulgimüüjad võivad otseseid hinnakokkuleppeid sõlmida, kuid ?meil ei suudeta kartellikokkuleppeid tõestada?.