Kas pliiats või klaviatuur ? selles on küsimus

Pihuarvutit valides (nagu iga töövahendi puhulgi) tuleb endale selgeks teha, mille jaoks seda kasutama hakkad. Mis omadused-võimalused on sinu jaoks tähtsad, mis on ?nice to have? ehk ?tore, kui oleks?, aga pole ka hullu, kui ei ole.

Nii tasub näiteks mõelda, kas hakkad sellega palju tekste sisestama või jätad selle töö ikkagi laua- või sülearvutile ? sellest sõltub, kas vajad klaviatuuriga või lisaklaviatuuri võimalusega pihukat või piisab puutetundlikust ekraanist.

Suurima ja põhilisema jaotuse teeb kasutatav operatsioonisüsteem (OS) ? nii nagu lauaarvutid jagunevad MS Windowsiga ja Apple Macintoch arvutiteks. Pihukatel on kolm enamlevinud OSi: Palm OS (kasutajateks Palm, IBM, Handspring, Symbol, TRG jne), Microsoft Windows CE ehk Windows for PocketPC (Compaq, HP jt) ning EPOC (Psion, Ericsson).

Erinevalt lauaarvutitest, kus Windows on ülivõimsalt esimene, on pihuarvutite turuliider hoopis Palm OS ca 75%ga.

Microsoft nimetab oma OS-i Windows for PocketPC, rõhutades sellega, et tegemist on personaalarvutiga, mis mahub taskusse. Nii on lisatud PocketPCle palju lauaarvutite funktsioone ? mikrofon helisalvestuseks (diktofon) ja helikaart ning kõlar (ka MP3 vormingus muusika kuulamiseks), väga värviline ja ilusa graafikaga veidi suurem ekraan, mis sobib ka fotode ja isegi videoklippide vaatamiseks. Samas on need võimalused siiski piiratud lauaarvutist väiksema ekraani, väikese mälumahu ning piiratud akuressursi tõttu. Ka PocketPC kasutajaliides sarnaneb lauaarvuti Windowsiga ? menüüd ja aknad, mitu programmi saab korraga töötada jne. Paraku toob see kaasa suuremad nõuded riistvarale (ja kõrgema hinna).

Psion, kes EPOCit kasutab, teeb vaid klaviatuuriga pihuarvuteid ja ka veidi suuremaid, kuid sülearvutist siiski väiksemaid mudeleid. Töö on lihtne nagu Palmiga, info sisestamiseks on väike klaviatuur.

Klaviatuuriga või ilma? Seegi on maitse asi ? kuigi klaviatuur tundub loomulikumana, pole normaalsest mitu korda väiksema klaviatuuriga nii lihtne ümber käia ja püsti seistes tuleb kasutada kahe pöidlaga tippimist ? pöidlad aga on suured ja klahvid väikesed. Ekraanile kirjutamise õpib igaüks mõne minutiga ära ja saavutab harjutades üsna hea kiiruse. Ka on Palmi erinevate mudelite jaoks olemas lahtiselt normaalmõõtmes, aga neljaks kokkulapatuna vaid veidi Palmist suuremad portatiivsed klaviatuurid.

Kõik pihuarvutid ühilduvad lauaarvutis oleva MS Outlookiga ? kalender, tööülesanded (Tasks), märkmed (Notes), aadressid ja telefoninumbrid (Contacts), enamus ka e-postiga (Inbox) ning võimaldavad andmeid lauaarvutiga sünkroniseerida.

Mida töist ühe või teise pihuarvutiga veel teha saab, sõltub palju eelkõige tarkvarast. Palmil, erinevalt Psionist või PocketPC-st pole kaasas Wordi ja Exceli failide vaatamise ja redigeerimise tarkvara, ka ei jõua e-maili lisadeks olnud failid pihuarvutisse. Lisatarkvarana seda muidugi hankida saab ja just Palmi lisatarkvara valik on suurim ? umbes 5000 erinevat programmi. Seevastu lisariistvara, mis muudab pihuarvuti MP3 pleieriks, vöötkoodi lugejaks, GPS lugejaks, GSM telefoniks vms sõltub juba mudelist.

Autor: Jako Bergson