Kas allhanke suur osakaal takistab Eesti tööstuse arengut?

Tekstiili- ja rõivatööstuse kohta on öeldud, et see elab allhankest. See ei ole nii, ehkki mõnes ettevõttes võib allhange moodustada tootmisest isegi kuni 100%. Kogu tootmises on allhanke osa siiski vaid ligikaudu 20 protsenti, allhanketööde osatähtsus rõiva- ja tekstiilitoodete ekspordis oli mullu 44,2 protsenti.

Ma ei ole nõus nendega, kes näevad allhanke suures osakaalus probleemi tööstuse arengule. Minu meelest ei ole midagi halba selles, et me teeme allhanget. Kui Eesti uuesti vabaks sai, oli see üks võimalusi inimestele tööd anda. Lisaks andis see meie inimestele võimaluse tutvuda välismaise tehnoloogiaga, samuti kvaliteedinõuetega, mida esitasid välisturud üldse toodetele. Teisisõnu võimaldas just see kõigil end edasi arendada. Ainult allhanketöödele püsima jäämine võimaldab ettevõttel ära elada, kuid mitte areneda ? allhange on odav töö. Usun, et see tee on ajutine.

Konkreetsel juhul ? meie ettevõte ei tee allhankeid, kuid allhanketeenuseid tarvitame küll. Üldisemas mõttes võib allhanke suur osakaal mõningatel juhtudel muutuda tõesti probleemiks. Allhange annab Eesti inimestele tööd, samas tähendab see, et osa ettevõtjaid on läinud kergema vastupanu teed.

Loodame, et selline olukord on ajutine. Ma siiski ei usu, et tootmise arendamine ning oma toodete väljatöötamine on Eestis üldse unarusse jäetud. Arvan, et pigem jääb vastavast reklaamist vajaka.

Peamine põhjus, miks allhanke osakaal Eesti majanduses nii suur on, on see, et allhankega on lihtsam turule minna, eriti, kui allhanget tegev keskkond on soodsam kui see keskkond, kuhu allhanked liiguvad. Ohuks saab allhange Eestile siis, kui Eesti majanduskeskkonna makronäitajad oluliselt suurenevad teiste, ja eriti lähipiirkondadega võrreldes, ning kuna allhanke positsioneerimise üks eesmärk on just teatud edusid saada, siis liiguvad allhanketootmised sinna, kus edu saavutatakse väiksemate kuludega. Teatud ohte võib siin näha.

Ei usu, et Eesti majandus põhineb valdavalt allhankel. Allhange on meie tootmises loomulik ja paratamatu arenguetapp. Selle kaudu õpitakse tundma turge ja ka ära kasutama turu võimalusi.

Tulevikus võetakse suund ikkagi omatoodangu osakaalu suurendamisele ja arendamisele. Ettevõtted juba kavandavad strateegiaid, kuidas oma toodanguga turule minna, oma kaubamärki tutvustada ning kuidas kasvada seniste allhanke partneritega võrdseteks partneriteks. Mõnedes tootmisharudes võetakse juba ise mujalt allhanget. Nimetada võib infotehnoloogiafirmasid, tekstiilitööstusettevõtteid. Viimase puhul võib näiteks tuua Baltika.