Maksundus muutumas

"Praegu on ettevalmistamisel uus maksukorralduse seadus, mis on hoopis uue kvaliteediga kui hetkel jõus olev seadus," ütles Lemmi Oro rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnast. "Maksuseadusi tulebki pidevalt muuta ning seoses kogumispensioni seadusega tuleb järgmisel aastal teha ka uued tuludeklaratsioonid."

PricewaterhouseCoopersi juhtiv maksukonsultant Ain Veide oli seisukohal, et seaduseelnõudega kaasas olevad seletuskirjad on puudulikud, sest nendest ei selgu, milleks on muudatus vajalik. "Maksumaksja ei saa aru seletuskirjast, mis on muudatuse eesmärk," rääkis Veide.

Maksuameti spetsialist Ester Brückel aga pööras tähelepanu asjaolule, et maksuseaduste muudatused hakkavad kehtima liiga ruttu. "See teeb meie töö tunduvalt raskemaks, sest me ei jõua muudatustega harjuda, kui juba tuleb järgmine."

"Seadused peaksid olema kvaliteetsemad, et neid saaks võimalikult üheselt tõlgendada," lisas Deloitte&Touche Eesti maksuosakonna juhataja Jüri Kalda.

Uue tulumaksuseaduse põhiautor Lasse Lehis aga leidis, et seadustega pole kunagi keegi lõplikult rahul. Lehis võrdles seadust lapsega, keda jääbki paremaks tegema. "Tulumaksuseadusega on seetõttu nii palju segadusi, et sellele eelnenud seadust ei peetud vajalikuks täita."

Äripäeva seminaril "Kuidas maksuseadustega toime tulla" Sakala keskuses käsitleti probleeme maksuametiga suhtlemisel, erisoodustusmakseid ja töölähetusega seotud küsimusi.

Ernst&Youngi maksuosakonna juhataja Tõnis Jakob rõhutas oma ettekandes, et maksuameti ettekirjutuse vastu vaidlemisel on eriti oluline vormistusküsimus. "Tuleb esitada konkreetne viide, mida eksimuseks peetakse," andis Jakob nõu. "Hea audiitor ja maksukonsultant aitab meil aga ära hoida vigu nii siis, kui meil läheb hästi, ning siis, kui läheb halvasti," on ta veendunud.

Levima on hakanud arvamus, et maksuamet annab infot ainult maksumaksjale, kui aga helistab audiitor, siis suhtutakse stiilis, et teie teete ju sellega äri ja me ei taha teile infot anda.

Jakob sõnas, et audiitorfirma peab maksuametilt nõu küsima sageli seetõttu, et ettevõte ei taha oma probleemi maksuametile avalikustada ja soovib seetõttu audiitorit vahendajarolli. "Ettevõtja kardab, et juba tehtud viga võib välja tulla," ütles Jakob.

"Audiitorfirmadele me tõesti ei saa konkreetselt vastata," möönis Hannes Udde maksuametist. "Kui aga küsib maksumaksja, siis me alati täpsustame kõiki küsimusi."

Maksukonsultant Olavi Kärsna tõi oma sõnavõtus esile, et ettevõtte juhile on soodsam tööle võtta füüsilisest isikust ettevõtja kui palgatöötaja. "FIE on iseseisev ettevõtja, tema tööd pole vaja korraldada ja administreerida," selgitas Kärsna. "Ta hoolitseb oma maksude eest ise," lisas ta.

IMG Konsultandi jurist Ranno Tingas selgitas, et erisoodustuse hinna määramisel tuleb aluseks võtta vara või teenuse turuhind. "Erisoodustus on lihtsustatult mitterahaline palk," märkis ta. "Turuhinna aluseks tuleb võtta hind, mis määratakse ka tööandjaga mitteseotud isikule müües. Näiteks juhul kui autofirma müüb oma töötajale auto või väärtpaberiettevõte väärtpabereid." Teatud juhtudel võib tema kinnitusel hinna kujundada ka põhivara jääkväärtus või muu vara bilansiline maksumus, kui see on turuhinnast kõrgem või turuhinda pole võimalik usaldusväärselt määrata.

"Näiteks kui börsil noteeritud aktsia bilansiline maksumus on 10 krooni ja ettevõte müüb aktsiaid sama hinnaga oma töötajale. Kui turuhind on 200 krooni, siis tuleb erisoodustuseks lugeda 190 krooni aktsia kohta," selgitas ta.