Euroopa Liitu astumise referendum tuleb 2003

Erakondade liidrite ja peaminister Mart Laari euroteemalisel kohtumisel reedel oli põhiliseks arutluse teemaks euroreferendumi korraldamise ajakava. Valitsus tahab liitumisläbirääkimised lõpetada 2002. aasta suveks.

?Referendumit ei saa enne korraldada, kui pole selge lepingu tekst,? ütles kohtumisel Mõõdukaid esindanud rahvastikuminister Katrin Saks.

Pärast liitumislepingu valmimist tuleb riigikogus vastu võtta otsus referendumi korraldamiseks.

Vastavalt seadustele venib referendumi korraldamine aga vähemalt pool aastat pärast sellekohase otsuse eelnõu jõudmist riigikogusse. Eelnõu esimene lugemine katkestatakse ja teine lugemine ei saa toimuda enne kolme kuud. Teisel lugemisel võetakse otsus vastu, ent otsuse kinnitamisel riigikogus ja rahvahääletuse toimumisel peab jällegi kolm kuud vahet olema.

Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas pidas oluliseks, et euroreferendum ei satuks samale ajale kohalike valimiste või riigikogu valimiste kampaaniaga. ?Arvame, et nii poliitiline kalender kui ka rahvahääletuse korraldamise poliitilised protseduurid viivad referendumi järgmise riigikogu tööaega,? ütles Arjakas. See tähendab referendumi toimumist pärast 2003. aasta märtsi.

Rahvastikuministri hinnangul on üks ohte referendumi ja valimiskampaaniate kokkulangemisel see, et rahvas ei saa aru, mille poolt täpselt hääletab.

Kohtumisel osalenud Rahvaliidu fraktsiooni liikme Jaanus Männiku sõnul tuleb referendumile kindlasti panna terve liitumislepingu tekst. ?See ongi küsimus, et kas Euroopa Liitu astumine on ametnike või rahva projekt,? lausus Männik. ?Referendumi kaudu on otsustajaks ikkagi rahvas.?

Männik lisas, et Euroopa Liiduga liitumise plussid ja miinused on peaaegu võrdsed, kuid plusse on siiski veidi rohkem.

Saksa sõnul pole erimeelsused liitumise osas mitte selles, kas liituda, vaid eurointegratsiooni kiiruses.

Kohtumisel jäi kõlama mõte, et nii juristidel, parteidel kuid ka erakondade siseselt on praegu erinevad arvamused selles küsimuses, kas Eesti põhiseadust peab Euroopa Liiduga liitumisel muutma.

Peaminister Mart Laar ütles, et võimaliku põhiseaduse muutmise vajaduse küsimuses tuleb peale Eesti õiguskantsleri arvamuse tellida ka rahvusvaheline ekspertiis. ?Kindlasti peaks aga põhiseaduse muutmise vajaduse või mittevajaduse osas erakonnad konsensuseni jõudma,? tõdes valitsusjuht.