Võimalik suurõnnetus kindlustati 3,4 miljardile kroonile

Eelmisel nädalal teatas Venemaa, et kindlustab 200 miljoni dollari ehk 3,4 miljardi krooni ulatuses võimalikku kahju, mida võivad tekitada orbitaaljaama rusud, kukkudes asustatud piirkonda. Mir kaalub 136 tonni, kosmosejaama pikkus on 150 meetrit. Suurem osa sellest põleb atmosfääri tihedamates kihtides ära. Spetsialistide hinnangul jõuab aga planeedi pinnani 1500 Miri tükki, kogukaaluga 40 tonni. 400 km tunnikiirusega maad tabavad tükid võivad tungida läbi kuni 2 meetri paksusest betoonist.

Oht, et kosmoseaparaat oma planeeritud ?hukkamismarsruudilt? kõrvale kaldub, on Venemaa teadlaste hinnangul kaks kuni kolm protsenti. Kõige rohkem muretsevad nii suure riskiteguri pärast Jaapan ja Saksamaa. Jaapani välisminister lükkas edasi oma USA visiidi, et olla tööl, kui Mir Vaiksesse ookeani kukub. Samuti soovitati Miri lennuteele jäävatel aladel inimestel hoonetesse varjule jääda.

Vene teadlased tahavad Miri kukutada Vaiksesse ookeani, Uus-Meremaa ja T?iili vahele. Saksamaa ja Jaapan aga kardavad, et Miri orbiidilt toomine võib väljuda kontrolli alt ja orbitaaljaama rusud võivad kukkuda tiheda inimasustusega paikadesse. Jaama viimast teekonda saab reaalajas jälgida NASA koduleheküljelt, kus mõnesekundiliste vahedega uuenevad tema koordinaadid ja kõrgus maapinnast. Samuti on 3D kaardilt näha hukkuva kosmosejaama täpne asukoht. Mir langeb umbes kaks km ööpäevas. Kriitiliseks kõrguseks loetakse 220 km.

Venemaa pole kosmoseaparatuuri likvideerimisel kuigi edukas olnud. 1978. aastal läks venelaste sõjalise otstarbega satelliit rikki ja radioaktiivsed jäänused kukkusid Kanada põhjaossa. Veel orbiidil püsiva Miri eelkäija Saljut kukkus aga 1991. aastal Andidesse. Jaama viimseid tunde saab jägida NASA netiaadressilt http://liftoff.msfc.nasa.gov/RealTime/JTrack/3d/JTrack3D.html