Üritusturunduse kulude maksustamine oleneb ettevõtluse sisust

Äriühingud korraldavad tihti turundusliku eesmärgiga meelelahutusüritusi nii olemasolevatele kui ka potentsiaalsetele klientidele. Tavaliselt viiakse ürituse käigus läbi seminar (näiteks uue toote tutvustus), pakutakse suupisteid ja karastusjooke, jagatakse reklaamtrükiseid ja tootenäidiseid, mõnikord kutsutakse esinema artiste, korraldatakse loteriisid jm. Selliste ürituste korraldamisel tekivad erinevad kulutused, mida maksustamise seisukohast tuleks ka eraldi vaadelda.

Tulumaksuseaduse järgi võib üritusturunduse kulutused jagada ettevõtluse kuludeks (reklaam), kingitusteks, esinduskuludeks või ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Ettevõtlusega on kulutus seotud, kui selle tegemine on vajalik kas ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks või arendamiseks. Seadused ei sätesta kohustust lähtuda ettevõtluse kulutuse määratlemisel kulutuse hinnast. Seega ei saa keegi seada piiranguid pillavale kulutusele, kui kulutus on ettevõtluseks vajalik, ehk teisisõnu kui ilma selle kulutuseta jääksid tulud saamata. Äriühingute lõikes võivad sellised kulutused olla erinevad, niisiis tuleks maksustamisel lähtuda konkreetse äriühingu ettevõtluse sisust.

Üritusturunduse tavalisem kulu on ruumi rent ja ruumi võimalikud kaunistused (nt lilleseaded). Neid kulutusi saab käsitleda otsese ettevõtluskuluna ehk reklaamikuluna, kuna äriühingu ja selle tegevuse tutvustamine ja äripartnerite hoidmine on kahtlemata vajalik ettevõtluse säilitamiseks ja arendamiseks. Eraldi küsimus on üritusel pakutav toitlustus ja meelelahutus. Nimelt sätestab tulumaksuseadus spetsiaalse korra külaliste ja äripartnerite toitlustamise ja kultuurilise teenindamise osas ? maksuvabalt saab selliseid kulutusi teha kuni 2 ulatuses sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Äripartneriks loetakse tellijaid ja hankijaid, külalised ei ole äriühinguga lepingulistes suhetes.

Üritusel jagatavad esemed tuleb liigitada reklaamikuludeks ja kingitusteks. Kingituseks saavad olla esemed, millel on saaja jaoks rahaline väärtus, st kingituse saajale antakse rahaliselt hinnatav hüve. Sellest lähtudes ei saa kingituseks lugeda tootenäidiseid, reklaamtrükiseid, vimpleid, õhupalle jm. Firma logodega pastapliiatsite, kruuside, võtmehoidjate jagamisel võib kahelda, kas tegemist on kingitusega. Tuleks esitada küsimus: millist kasu saab sellest kingituse saaja? Tegelikult ei saa ta mittemingisugust kasu, mistõttu võiks selliseid esemeid käsitleda reklaamikuluna.

Kui korraldatakse loterii, mille käigus jagatakse üksikisikutele esemelisi võite, tuleb need võidud lugeda kingituseks ja maksustada tulumaksuga. Samas tuleks meeles pidada, et tulumaks arvutatakse kingituse turuhinnalt, seega pole oluline, millise hinnaga on kinkija kingituse soetanud. Niisiis võib öelda, et maksustamisele kuulub kingituse saaja tulu, mitte kingituse tegija kulu. Kui kingituse saaja on ettevõtte töötaja või juhtimis- ja kontrollorgani liige, on tegemist erisoodustusega. Äriühingute omavahelised kingitused on maksuvabad.

Üritusele artisti kutsumine võib teatud tingimustes olla ettevõtlusega mitteseotud kulu. Lähtuda tuleks jällegi põhimõttest: kas ilma sellise kulutuseta jääks äriühingul tulu saamata või mitte. Kui artistile makstakse esinemise eest tasu, tuleb tasult kinni pidada tulumaks ja arvestada sotsiaalmaks (kui esineja pole FIE). Tasu maksmise puhul saab esineja selle ettevõtluse kuluks kanda, kuna väljaminek maksustatakse esineja tasandil.

Üritusturunduse juures ei saa mööda minna ka käibemaksust.

Lähtudes kulutuste jagamisest vajalikeks ja mittevajalikeks, toimub vastavalt ka maksustatavalt käibelt käibemaksu arvestamine ja ostmisel makstud käibemaksu mahaarvamine. Ettevõtlusega seotud kulude puhul probleeme ei tohiks olla. Külaliste vastuvõtukuludelt käibemaksu maha arvata ei tohi (vastavalt käibemaksuseaduse §-le 18 lõige 4 p 1). Kingitustelt tuleks arvestada käibemaks turuhinnalt, kuna eeltoodud seaduse § 12 lõige 6 kohaselt loetakse maksustatavaks väärtuseks kaupade tasuta võõrandamine. Ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu maha arvata ei tohi.

Autor: Aule Kindsigo