Ametnik eelistab kallist advokaati

Justiitsministeeriumist saadud andmete järgi on riik eelmise aasta sügisel kasutanud põhiliselt nende advokaadibüroode teenuseid, kus tunnihind on keskmisest kallim. Nii osutavad vandeadvokaadid Aivar Pilv, Villu Kõve ja advokaadibüroo Heta riigile õigusabi tunnihinnaga 1400 krooni, Raidla & Partnerid küsib tunni eest kuni 2360 krooni.

Keskmine tunnitasumäär, millega justiitsministeeriumi nimekirja pandud 39 advokaadi- ja õigusbürood on nõus riigile õigusabi osutama, on aga 1192 krooni.

Justiitsminister Märt Rask põhjendas suuri hinnavahesid: mõttetu on rääkida, et tunnihind peaks olema võimalikult madal, sest õigusabi peab baseeruma usalduslikul suhtel ja olema professionaalne. ?Riik ei pruugi võtta kõrgete hindadega büroosid, see on konkreetse ministri otsustada,? selgitas Rask.

Pole statistikat, kui palju riik tervikuna eelmisel aastal õigusabile raha kulutas, sest numbrid on eri ministeeriumide puhul kokku arvamata.

Paljudel juhtudel esindavad asutusi kohtus nende juristid, kuid samas abistavad advokaadid lisaks kohtuskäimisele riigiasutusi ka mitmesuguste lepingute jm dokumentide koostamisel. Nii on Aare Targa advokaadibüroo (tunnitasu nimekirjas 1770 kr) nõustanud Eesti Raudtee erastamisprotsessi ja esindab nüüd erastamisagentuuri nõukogu kohtus.

Eelmisel aastal võideti riigile tagasi kohtuprotsessidega 284 000 krooni, kokku osales riik 223 kohtuasjas, millest lõpule jõudis nelikümmend.

Vandeadvokaadi Villu Kõve, kes on ka üks võlaõigusseaduse loojaid, sõnul oli tema jaoks üllatav, et paljud bürood pakkusid riigile avalikul konkursil tunnihindadena tunduvalt madalamaid tasusid, kui kliendi käest muidu küsitakse.

?Meie tunnihind on kolm viimast aastat olnud sama, koos käibemaksuga 1416 krooni,? kinnitas Kõve.

Vandeadvokaat Aivar Pilve büroo on esindanud kohtus maksu-, tolli- ja sideametit ning ministeeriume, enamasti on protsessid lõppenud advokaadibüroo jaoks edukalt, kinnitas Aivar Pilv. ?Riigi esindamine kohtus pole ainult raha teenimine. See on tunnustus advokaadibüroole, kui riik tööd pakub,? lisas ta. ?Tunnihinnast rääkides on selge, et selle dikteerivad reaalsed majanduslikud kulutused. Kes küsib hinda, peab ka näitama, et ta suudab garanteerida kvaliteetse teenuse pakkumise, mis maksab just nii palju.?

Tsiviilasjades esines kõige enam eelmisel aastal hagejana haridusministeerium, 50 kohtuasja olid seotud õppelaenulepingutest tulenevate vaidlustega.

?Haridusministeerium tasub õigusbüroole Amos OÜ ühe võlgniku vastu hagiavalduse koostamise ja esindamise eest keskmiselt 850 krooni. Büroole makstav tasu ei sõltu esindamiseks kulunud tundide arvust. Kui arvestada, et ühe kohtuasja ettevalmistamisele ja kohtus esindamisele kulub vähemalt kolm tundi, oleme rahaliselt võitnud,? selgitas haridusministeeriumi õigusosakonna juhataja Janar Holm.

Kriminaalasjades on hagejana kõige rohkem esinenud keskkonnaministeerium, algatatud 34 kriminaalasjast võideti 12. Ministeeriumi õigusosakonna juhataja Rita Annuse kinnitusel on need seotud juhtumitega, kus on rikutud metsaõigusnorme ning metsavarguste ja ebaseaduslike raietega on tekitatud keskkonnakahju.

Haldusasjade hagejana on kõige enam esinenud rahandusministeerium, põhiliselt on tegu olnud maksuameti vaidlustega.