Raudtee pitsitab kliente

Kui varem pidid raudtee kasutajad maksma kuu või kvartali kaupa ainult tariifi, siis uus tariifisüsteem koosneb kolmest jaotusest: tavalisest tariifist, lepingutasust ja tasust veomahu pealt. Peale tariifi küsib Eesti Raudtee ülejäänud tasud aastase või pikema ettemaksuna.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuhi Andrus Kuusmanni sõnul kasvab tervikuna raudteeteenuste hind uue süsteemiga kuni 10. Enamiku raudteed kasutavate ekspediitoritega lõpevad senised lepingud 31. aprillil ning uued lepingud sõlmitakse uue süsteemi kohaselt.

Lepingutasu võetakse ainult transiitkauba ning Tallinna sadama kaudu eksporditava ja imporditava kauba puhul, selle suurus sõltub kauba liigist. Sisemaiste vedude ja väljaspool Tallinna sadamat üle piiri liikuva kauba puhul sõlmitakse leping ainult 30 000 tonni ületavate aastaste vedude puhul.

Naftatoodete puhul on lepingutasu suurus kõigile klientidele 0,7 miljonit krooni, teiste kaupade puhul on see tasu väiksem. Lepingutasu ega koguse ettemaksu ei tagastata, kui klient veab kokkulepitust vähem kaupa.

Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütles, et uus tariifisüsteem on mõeldud rahavoogude korrastamiseks ja klientide distsiplineerimiseks. Tema sõnul ei ole uus süsteem seotud raudtee eelseisva omanikuvahetusega.

Kuusmanni sõnul ulatus vedajate deklareeritud ja tegelikult veetud kaupade koguste lahknevus vana süsteemi järgi 30 ni, mis takistas Eesti Raudteel vedude planeerimist.

Kuusmanni sõnul on suured ühekordsed ettemaksed soliidsetele firmadele, kel on suur käive ja tasemel partnerid, täiesti jõukohane. Tema hinnangul kaob väike osa veomahust ja umbes 90 kaupa vedavast kliendist jääb alles 70?75.

Ekspediitorfirma Verneriin ASi direktori Ljudmila Komarova sõnul on selgusetu, kuidas edasi töötada. ?Uus süsteem on jõukohane üksnes üksikutele ettevõtetele, nagu LinkOil või Baltrail, mis veavad üle miljoni tonni kaupa aastas,? ütles ta. Verneriini puhul läheb näiteks ühe tonni metalli vedu firmale uue süsteemi järgi kallimaks 13 võrra.

Ekspediitorfirmad peavad seega hakkama tõstma hindu veoste tellijate jaoks, kellel on aga Komarova sõnul valida ka Läti ja Leedu madalamate tariifide vahel. Verneriini juhi arvates ei suuda pooled Eesti ekspediitorfirmad kohaneda uute Eesti Raudtee nõudmistega.

Ka ekspediitorfirma Triigen ASi juhi Juri Prokopenko arvates tingib Eesti Raudtee isu kasv suurema osa väikeste ekspediitorite turult kadumise. Tema sõnul võivad keskmiste veosemahtudega vedajad nagu Triigen raudtee küsitava suure ettemaksu küll leida, kuid see tähendab ettevõttele olulist käiberaha vähenemist.

Eesti Raudtee vahendusel naftatooteid umbes 6 miljonit tonni aastas vedava Peterburi ettevõtte LinkOil peadirektori asetäitja Juri Surodini sõnul lahendavad väiksemad ekspediitorfirmad Venemaal probleeme omavahel ühinedes.

Andrus Kuusmanni sõnul on Eesti väikestel ekspediitorfirmadel võimalus moodustada koos ühine veomahuleping, mille eest vastutuse Eesti Raudtee ees võtab endale üks ekspediitor. Ljudmila Komarova peab ühistegevust ekspediitorite vahel vähetõenäoliseks.

Autor: Aleksei Toom