Kriis kiirendab Euroopa põllumajanduse tervendamist

Rootsis Östersundis kolm päeva nõu pidanud ELi põllumajandusministrid peavad esmatähtsaks hullulehmatõve ning suu- ja sõrataudi kontrolli alla saamist, mis on tugevalt laastanud Briti loomakasvatust ning on levinud Hollandisse, Iirimaale ja Prantsusmaale.

Suurbritannias on 1135 suu- ja sõrataudi juhtumi tõttu hukatud ja põletatud juba üle miljoni looma. Et haigusest jagusaamiseks on tapetud palju terveid loomi, on ühiskonnas tekkinud eetiline protest loomatuleriitade vastu. Inimesed küsivad: miks tapetakse loomi, kui on olemas taudivastane vaktsiin.

Euroopa Komisjon on loomade massilise vaktsineerimise vastu põhjusel, et maailmaturureeglite järgi tähendaks see haigusvaba staatuse kaotamist, mis omakorda peataks elusloomade ja loomaliha ekspordi vähemalt aastaks.

Saksamaa ja Holland, kus avalik surve on iseäranis tugev, taotlevad ajutise vaktsineerimise taastamist. Holland, kus politseil tuli sel nädalal Kootwijkerbroekis loomakaitsjate meeleavaldus veekahuritega laiali ajada, on juba vaktsineerinud 115 000 looma, seda põhiliselt haiguskollete ümber.

Saksamaa põllumajandusminister Renate Künast ütleb, et ühiskond ootab loomaepideemiate vastu võitlemiseks uut poliitikat. Saksamaa lõpetas loomade vaktsineerimise kümme aastat tagasi ekspordipartnerite survel, kuid praeguses kriisiolukorras kaalub osalise vaktsineerimise taastamist.

Praegune kriis on nii asjatundjate seas kui ka meedias suurendanud rünnakuid ELi põllumajanduspoliitika (CAP) vastu. Rõhutatakse, et kui EL on vabaturg, siis CAP on tõeline plaanimajandus. See on kulukas tarbijatele ja maksumaksjatele ning põhiline takistus ELi laienemisele.

CAP neelab poole Euroopa Liidu eelarvest, kuid toetustest 80 protsenti läheb 20 protsendile suurtalunikele.

Siseturu tarbijad ei saa ei odavaid ega kvaliteetseid toidukaupu, samuti odavaid toiduaineid väljastpoolt ELi. Lisaks ei taga toetatav tööstuslik põllumajandus loomade head kohtlemist.

Praegune kriis on äratanud avalikku vastuseisu tööstuslikule põllumajandusele, mida paljud peavad enamiku hädade põhjuseks, ning paljude riikide põllumajandusministrid on hakanud nõudma CAPi põhjalikku muutmist. Kuid seni puudub riikide seas üksmeel, kui kaugele need reformid peaksid minema ja millal tuleks nendega alustada.

EK põllumajandusvolinik Franz Fischler on seisukohal, et Agenda 2000ga paika pandud ELi 40 miljardi euro suurust põllumajanduseelarvet aastani 2006 ei saa oluliselt muuta, kuid aastal 2002 on võimalik alustada CAPi täiustamist.

Saksamaa, kui Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika suurim rahastaja on pärast roheliste erakonna esindaja Renate Künasti saamist põllumajandusministriks hakanud sihikindlalt nõudma CAPi raha suunamist keskkonnasõbralikumale põllumajandusele.

Teatud pööre on toimunud Prantsusmaa suhtumises, kelle president Jacques Chirac pooldas kuni viimase ajani CAPi jätkamist senisel moel aastani 2006.

Östersundis ütles Prantsusmaa põllumajandusminister Jean Glavany avalikult välja, et CAP, mille eesmärk on tagada kindlate hindade, talunike toetuste ja ekspordisubsiidiumide abil maksimaalne toodang, on oma aja ära elanud. ?Me vajame uut lepet talunike ja ühiskonna vahel, et toiduained oleksid parema kvaliteediga,? ütles Prantsuse minister.