Jätkame haldusreformi koos Reformierakonnaga

Pärast kolmapäevast koalitsiooninõukogu on meie reformide tee jälle selgemaks saanud ? kõik koalitsiooni osapooled rääkisid oma probleemid ja mõtted lahti, tulemuseks ühine soov ja järeldus ? reformid peavad jätkuma.

Suuri otsuseid tuleb teha kogu rahva huve arvestades. Tänaseks pea kõik Eesti maakonnad läbi käinuna võin öelda, et maarahvas soovib ja väärib paremat elu igal pool. Olen rõõmus, et meil on partnererakondadega palju ühiseid seisukohti kõige tähtsamas ? reformide ja tulevaste ühinemiste käigus on meie otsustes esikohal inimeste elujärg omavalitsustes.

Inimeste elukvaliteeti maaomavalitsuses mõjutavad väga palju neile seadusega osutatavate teenuste olemasolu, nende kättesaadavus ja tase. Raha hinda tunnetavate partneritena peame me kõik oluliseks ranget eelarvepoliitikat. Põhilistes suundades valitseb tegusale hoiakule orienteeritud üksmeel, mis avab meile võimaluse edasiminekuks.

Koostöös kolmapäeval Siim Kallase poolt pakutud majanduslike ja rahanduslike meetmetega on haldusterritoriaalse reformi läbiviimine tunduvalt loogilisem ja jõulisem. Majandusliku sisuga lähenemise lisandumine teeb ühinemise motiivid kindlasti omavalitsustele käegakatsutavamaks. Valitsuskabinet arutab neid küsimusi juba 24 aprillil.

Omavalitsustele kõige lähemalseisva ministeeriumi juhina olen uhke meie meeskonna valmiva töö üle. Mõnede probleemide lahendused ei kannata oodata, kuni reformi terviklik mudel valmis saab.

Siseministeeriumis valmiv uus haldusjaotus on vajalik. Olenemata omavalitsuste ühinemise põhjustest ? st kas nad ühinevad vabatahtlikult, majanduslikust huvist või sunnist tingituna, on vaja majandusgeograafilisest seisukohast läbi töötatud, tõmbekeskuste ideoloogiast kantud ja mitmetele uuringutele toetuvat alust. Meie kohus on tagada, et ühinemised looksid võimalikult paljudele uutele tekkinud omavalitsustele võrdselt soodsad arengueeldused, et ühinemised tagaksid elu kogu Eestis. Selle aluseks on möödunud aasta mais kinnitatud omavalitsuste ühinemise kriteeriumid.

Me vajame arenguks ja koostööks omavalitsusi, kes suudavad olla tugevad partnerid teistele omavalitsustele ja eelkõige oma vallarahvale, kelle maksudest töötavad. Tugevad vallad suudavad ja saavad osaleda kaasinvestorina paljudes tulevikuprojektides.

Mai alguses saame valmis viis aastat ette valmistatud haldusjaotuse muutmise ettepaneku, milles on uute, ühinenud omavalitsuste loetelu koos põhjendustega, miks just neil omavalitsustel tasub ühineda. Lisaks esitame kaardi ja lahknemisjoonte kirjelduse. Viimane tähendab ühinenud omavalitsuse külade nimistut, ehk selgitust, missugused külad ühte või teise omavalitsusse jäävad. Eelloetletu on valitsuse otsuse eelnõu, millega alustatakse haldusjaotuse muutmist 2002. aasta valimiste järel.

Reformierakonna ettepanek toetada ainult omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist on kindlasti väga demokraatlik, kuid väga aeglane protsess. See võib kaasa tuua ebaühtlaste omavalitsuste tekke. Kaks rikkamat valda ühinevad ja vaesemaga ei soovi keegi leibu ühte kappi panna. Vabatahtlikule ühinemisele aitab küll kaasa veenmine ja Reformierakonna pakutud majanduslikud hoovad, kuid needki toimivad aeglaselt.

Vastutustundetu on jääda ootama seda, millal kehvemad omavalitsused ise hakkavad mõistma ühinemise vajadust. Selle aja peale võib halvenev majanduslik olukord viia valla inimestest tühjaks ehk ääremaastumine saaks jälle hoogu juurde!

Praegu on õige aeg haldusreformiks ka seadusandlikust küljest, sest ühte riigikogu perioodi langevad kahed kohalikud valimised. See annab võimaluse paremini vajalikke seadusemuudatusi vastu võtta ja rakendada. Järgmine selline olukord tuleb alles 2011. aastal. Aga meil ei ole nii kaua aega. Inimväärne elu ei tohi olla linnainimeste privileeg.

Vabatahtliku ühinemise negatiivne külg on iga ühineva omavalitsuse püüd välja pressida võimalikult suurt ühinemispreemiat. Aga mina ütlen, et raha ?maha valitsemise? aeg on möödas. Kõik valitavatel kohtadel olevad inimesed peavad andma sisulise panuse oma rahva teenimiseks. Haldusreformi komitee langetatav otsus peab olema riigimehelik ja asjalik ja toetama alustatud töö lõpuleviimist.