Konkurentsivõime uuringu olulisemad järeldused

Aasta 2000 oli maailmas külluse aasta. 2001 võib kujuneda majandusliku tagasilöögi aastaks.

USA ja Jaapani majandus, mis mõlemad elavad läbi languse perioodi, moodustavad 46% maailmamajandusest. Tõenäoliselt avaldab see ebasoodsat mõju ka ülejäänud maailmale.

2000. aasta hiigelinvesteeringud tehnoloogilisse infrastruktuuri tagavad jätkuva konkurentsivõime USA, Aasia ja Põhja-Euroopa riikidele.

Sellele lisandus 2000. aasta mais toimunud aktsiaturgude kokkukukkumine, mille mõju on hinnatud 30 000 miljardile dollarile ja mis laskis käibele odava, et mitte öelda tasuta kapitali.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsioonisektorit mõjutab turgude jõudmine küpsusefaasi ja hilinenud uute tehnoloogiate turulejõudmine (nt broadband ja 3G).

2001. aastal võivad löögi alla sattuda Aasia riigid, mille majandus sõltub tehnoloogiasektori ekspordist.

Aktsiaturgudel on ettevõtete turuväärtus 9 kuu jooksul langenud 4500 miljardi dollari võrra. Suur hulk ettevõtteid on kaotanud finantseerimise.

Euro on aastaga kaotanud oma väärtusest keskmiselt 15,6% dollari vastu. Imporditud inflatsiooni risk on aktuaalsem Euroopas.

Teisalt, energeetikasektorist sõltuvate riikide Norra ja Venemaa tulud on kasvanud.

Konkurentsivõime sõltub üha rohkem intellektuaalsetest võimetest. Tugevneb riikidevaheline võitlus võimekate inimeste pärast.

_________________________________________________________

WCY ? maailma konkurentsivõime aastaraamat, mida annab välja Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) ? kujutab endast hinnangut 49 riigi konkurentsivõimele ja see arvutatakse 286 kriteeriumi alusel, statistika pärineb rahvusvahelistest, siseriiklikest ja regionaalsetest allikatest, hinnangud rahvusvahelisest küsitlusest. Andmeid aitavad koguda ja nende õigsust kontrollivad 35 partnerinstituuti.