Sportkeeglis toob edu mängija vorm

Keegliliidu presidendi Guido Piksari sõnul on mõisted keegel ja bowling sassis nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eestlased võiksid tema arvates kasutada veeremängu üldnimetusena sõna ?keegel? ning vajadusel täpsustada ? kas bowling ehk kümne kurikaga keegel või sportkeegel ehk üheksa kurikaga keegel. Kurikate arv pole ainus, mis mänge eristab. Ka pallid on neil erineva suuruse ja raskusega. Sportkeegli kuulid on kõik ühesuguse läbimõõduga (16 cm), bowling?u pallid on erinevad ja suuremad (ca 22 cm) ning neil on sees näpuaugud.

Palli osatähtsus on bowling?us suurem kui sportkeegli puhul. ?Kui tippsportlane läheb bowling?ut mängima, siis võtab ta tihti kaasa kümmekond palli,? räägib Piksar. ?Tutvunud rajaga, otsustab, millega visata.? Arvestada tuleb seejuures rajakatte ja õlitatuse ning isegi saali kliimaga.

Kui sportkeegli mängija läheb keeglit mängima, siis on tal dress seljas, tossud jalas ning kaks kätt taskus, sest mängu edu ei määra kuul. Nagu ka mitte rada ega kurikad. Tähtis on vaid mängija keskendumisoskus, hetkeline vormisolek, tahe ja treenitus.

Kui bowling?us on oluline tehniline pool, siis sportkeegel on üles ehitatud jõu ja treenituse peale. Kuul tuleb visata ükskõik kummalt poolt esimese ja keskmise kurika vahele, kuid mitte vindiga nagu bowling?us, vaid sirgjooneliselt. Visatakse võimalikult madalalt, et pall ei hakkaks põrkama. Samuti võimalikult tugevalt, sest mida suurem kurikate inerts, seda rohkem neid maha kukub. Pärast viset pidurdatakse end äärmiselt järsku, sest mängija rajale astuda ei tohi. Nii viskavad mehed poolteise tunni jooksul 200 viset. ?See on tihe töö ? särk ja püksid kogu aeg märjad,? nendib Piksar, kel sportkeegel hobiks enam kui kümme aastat.

Bowling on enamikule harrastajatest pigem ajaviitemäng, mille puhul piisab, kui kontorilaua tagant tõustes lipsu veidi lõdvemale lasta. Tavaliselt mängitakse ühel rajal mitmekesi ning aega jääb naabritega vestelda ning äriasjugi ajada. Sajakonnale inimesele Eestis on Piksari kinnitusel ka bowling tõsiseltvõetav sport, mille tipptasemel harrastamiseks on vaja 4?5 korda nädalas trenni teha ja võistlustel käia.

Bowling?u-radu on üksnes Tallinnas üle 40. Sportkeegli harrastusvõimalustega on seni olnud lood kehvad. Pealinnas on praegu vaid linnahalli amortiseerunud keeglisaal. Heal tasemel on Tartu Manhattani saal. Keeglirajad on ka Ihaste ja Pärnu Strandi hotellis. Sestap ootavad keeglisõbrad pikisilmi juuni algul Tallinnas Sossi mäel tselluloosivabriku hoones avatavat kaheksa moodsaima rajaga sportkeeglisaali valmimist. Võistlustel käivatele harrastajatele valmistab rõõmu tõik, et uued rajad ehitab firma, kelle käe all valmivad ka kolme järgmise sportkeegli MMi rajad. ?Loodetavasti toovad maailma tasemel rajad keeglisaali tagasi ka endiseid mängijaid, kes kesiste mänguvõimaluste pärast on hobist loobunud,? usub Piksar keeglisõprade ringi peatset laienemist.

Linke: http://www.bowling.ee