Tippjuhi tegevus muutlikul IT-maastikul

Emori poolt tänavu märtsis läbiviidud ulatusliku uuringu kohaselt ei ole valdavas osas Eesti firmades tööl IT-le spetsialiseerunud inimest. Seda fakti võib tõlgendada mitmeti. Isiklikult olen seda meelt, et kui ärijuht suudab firma IT-probleemid nö mutri tasemel edukalt delegeerida ettevõtte erinevatele spetsialistidele, siis polegi tal IT-juhti kui sellist vaja, või vajab ta üksnes IT-spetsialisti.

Infotehnoloogia on kaasaegse ettevõtte juhtimisest sedavõrd keskne telg, et tema lahutamine ettevõtte üldstrateegilisest juhtimisest oleks kurjasti kättemaksev viga. Seega peab iga tasemel ärijuht paratamatult olema ka infotehnoloogiline strateeg. Või kui tal selleks vajalik ettevalmistus puudub, siis peab ta oma IT-juhi või vastava konsultandi paratamatult kaasama äriprotsessi arendamisse.

Mis siis võiks olla jõukohane IT roll ärijuhile? Arvan, et otsustaja peab suutma ?oma asja? edasi vedada, arvestades IT- ajastu trende ja võimalusi ning samas mitte komistama ohtudele. Ohud ja võimalused käivad aga paraku käsikäes. Asjad lähvad tüüpiliselt viltu seal, kus kogu infotehnoloogilise uuenduse läbiviimine delegeeritakse üksnes IT-spetsialistide.

Ettevõtja seisukohast pole tehnoloogia üldjuhul määrav ? tähtis on, et äri olemasoleval IT-baasil toimiks. Kuid konkurentsis püsimiseks ei piisa vaid karbis ostetavatest IT-toodetest ? neid tarbivad ju ka konkurendid. Konkurentsieelise annab süsteemne ärilahendus, mis on ettevõtte juhtkonna ja nõustajate poolt välja töötatud just konkreetseid tingimusi arvestades.

Reeglina on IT ja süsteemse ärilahenduse eesmärgiks ülevaate saamine klientidest, nende eelistustest, tarbitud teenustest ja toodetest. Kindlasti ka tootmisprotsessi tõhustamine ja kvaliteetse info saamine organisatsiooni eri näitajatest õigeaegsete juhtimisotsuste tegemiseks. Rääkimata uutele toodetele ja teenusustele efektiivse müügikanali loomisest.

Kes ja kuidas taolise integreeritud ärimudeli ärijuhile peaksid looma? Näen siis ohtralt võimalusi IT- ja ärilahenduste pakkujatel, kellede eesmärgiks on rääkida kliendiga kliendi keeles. Kindlasti ei anna professionaalne IT- ja ärilahenduse pakkuja igale kliendi küsimusele kiiret, lühikest ja ammendavat vastust. Maailm on paraku täis lihtsalt mõistetavaid, loogiliselt mõjuvaid valesid selgitusi. Pigem proovitakse luua usalduslik kliendiga suhtlus, mis võimaldaks tõepoolest keskenduda vaid äriliste lahenduste sisule. Ärijuhil tuleb taolist teenust tarbides arvestada, et edu tagab vaid pidev suhtlus. Ühekordset lahendust, nagu märgitud, saab osta ka karbis.

Eelpool viidatud Emori uuringu kohaselt panustatakse arendustegevusele Eesti firmades keskmiselt veerand IT-inimeste ajast. Kui IT-spetsialist peab ehk tõesti tegelema päevast-päeva süsteemis ilmnevate vigade ja tõrget jooksva likvideerimisega, siis ärijuhil tuleks teadlikult leida aeg laiema visiooni loomiseks ja täpsustamiseks.

Kas tippjuht kontrollib igapäevaselt raamatupidaja kõiki päevakandeid ? Üldjuhul mitte, kuid samas tegeleb märkimisväärne hulk meie ärijuhte IT valdkonnas just võrreldaval tasemel küsimustega.

Jutt strateegilisest juhtimisest kipub enamasti minema üldsõnaliseks ja õõnsaks. Sellepärast juhin vaid lühidalt tähelepanu asjaolule, et internetiseeritud keskkonnas muutuvad ettevõtte IT-lahendused momentaalselt tema ärilahenduste vundamendiks. Samas pole need lahendused ajas kuigi püsivad, sest kiiresti muutuv turuolukord nõuab pidevalt oma tegevuskavade korrigeerimist. Kaks kriitilist faktorit ? aeg ja raha ? saavad uue sisu.

Viimaks veel küsimus ? kas lahendusepakkujad ei hakka ärijuhi eest otsuseid ära tegema? Kindlasti ei saa lahendusepakkuja seda teha. Ta saab vaid ärijuhile sõnastada selged alternatiivid. Lõpuks on ikkagi ärijuht see, kes teeb valiku innovaatilise ja läbiproovitud lahenduse vahel. Kui ettevõtte IT-spetsiifikaga tegeleb lahendusepakkuja, on ärijuhil eriti selgelt tunda kogu ettevõtte juhtimislahendusi ootav töö. Seda tööd partneri õlule lükata ei saa.