Töömahukama toote poolt, mitte allhanke vastu

Eile avaldatud nelja kuu tööstustoodangu müügi andmed näitasid stabiilset 6protsendilist aastast kasvu, seega pole Ericssoni allhanke äralangemine olulist mõju avaldanud. Elcoteq on suutnud leida uued turud.

Tänu ekspordihindade järsule tõusule (+42%) ja impordihindade muutumatusele (+2%) aprillis on üldine konjunktuur tööstuses paranenud.

Esimene mõte on, et lõpuks on allhange ? see Eesti ekspordi hiilgus ja viletsus ? hakanud vähenema. Et Eesti on hakanud eksportima võimalikult suure lisandväärtusega oma- või lõpptoodangut.

Kuid eilses Äripäevas kinnitas rahandusministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Tuuliki Toll, et töötluskaupade (sisuliselt allhanke) osakaal on koguekspordis suurenenud aastaga 41 protsendilt 48-le, mis on, tõsi küll, esimese kvartali andmete põhjal ilma aprillita. Et kuust kuusse on kõikumised üsna suured, siis võivad aprilli andmed viidata siiski allhanke vähenemisele koguekspordis.

Allhanke vähenemist ja omatoodangu suurenemist on kinnitanud näiteks valmisrõivaste tootja AS Baltika. Kindlasti ei ole õigus opositsioonimeelsetel kriisiennustajatel, et allhange moodustab Eesti ekspordist kolmveerandi või üle selle.

Ent kindlasti on õige see, et senisele allhankele antakse suurem lisandväärtus, kuni valmistooteni välja. Statistika järgi teeb ekspordis (ja ühtlasi ka impordis) ilma Elcoteq, kellel on õnnestunud müüa suured partiid mobiiltelefone Jaapanisse.

Kui nimetada algosistest, pooljuhipirtsudest, telefoni lõpuni kokkupanemist endiselt allhankeks, siis on meil vormiliselt ehk õigus, aga sisuliselt enam mitte. Mida pikem lõik tootmistsüklist Eestis sooritatakse, seda parem, seda kasulikum meile. Seega mitte allhanke vastu, vaid veelgi töömahukama allhanke poolt!

Töömahukam allhange ja lõpuks allhankija seisusest väljakasvamine nõuab järjest suuremaid investeeringuid Eesti tööstusse. Lisaks tuleb täita rangemaks muutuvaid tööohutus-, sanitaar-, keskkonnalaseid ja muid norme.

Materiaalne tootmine pole ala, kus õnnestub mitte millestki miljoneid teha. Statistikaameti andmetel suurenesid 2000. aastal ettevõtete investeeringud põhivarasse 8%, sh väikeettevõtete puhul 30%. See on õige suund, mida toetab eelmisest aastast investeeringute tulumaksuvabastus.

Ekspordi struktuuri paranemine on andnud oma panuse ka keskmise palga tõusu: esimeses kvartalis kasvas keskmine palk 13% aasta arvestuses.

Kui peaks täituma Mõõdukate soov taastada ? pole tähtis, kas just homme ? ettevõtte investeeringute tulumaks, läheme riburada tagasi kõige algelisema allhankija staatusesse. Nobedad näpud, rutiinne konveieritöö ning väike palk. Usutavasti pole see siiski Mõõdukate erakonna ja tema vastse esimehe Toomas Hendrik Ilvese eesmärk.