Eestile on võtmeküsimus Skandinaavias toimuv

Kui USA majanduses on probleemid ning ka Euroopas kipub kõik kehvemaks minema, kas siis ka Eestis ei tuleks oodata kõige halvemat? Kas lootus 5protsendiliseks majanduskasvuks on liiast, kui hinnad tunduvat üksnes tõusvat ning suurim eksportöör kaotab olulise partneri? Arvan, et mitte, sest senini on arengud olnud enam-vähem ootuspärased ning tekkinud kaotused korvatakse võimalustega, need aga tuleb ära kasutada.

Investeeringute kasv peaks sellel aastal ületama eelmise aasta oma. Põhjuseid on mitmeid ja osa neist seotud erastamiskohustustega, osa seadusandliku regulatsiooniga (keskkond, tööohutus, tervisekaitse). Lisaks on oodata ka uusi välisinvesteeringuid.

Olukorras, kus majanduskasv aeglustub ning kohalikule turule järjest enam idapoolt pärit konkurente tikub, on Euroopa ettevõtja jaoks konkurentsis püsimiseks üks väljapääs kulude kärpimine, viies tootmise osaliselt või täielikult madalamate kuludega piirkondadesse. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on ? arvestades küllaltki kiiret tootlikkuse ja kvaliteedi kasvu, transpordikulusid, paranevat majanduskeskkonda ning stabiilsemaid poliitilisi arenguid ? sealjuures üpriski soodsas seisus.

Vaatamata kaugusele Euroopa keskmest ning väiksusele, pole põhjust arvata, et Eesti sellistest investeeringutest ilma jääks. Seda kinnitavad ka eelmiste ja selle aasta arengud. Viimaseil aastail toimunu põhjal ei peaks olema raske väärtustada toimuvat - majandusstruktuur mitmekesistub ning seega väheneb Eesti sõltuvus üksikutest ettevõtetest, harudest ja riikidest.

Probleemid Euroopas ja USAs ei ole jätnud puudutamata ka Eesti eksporti ? paaris kaubagrupis on väljavedu märgatavalt vähenenud. Samas on aga hästi näha ka eelnevalt kirjeldatud protsesside positiivne mõju ? paljudes tööstusharudes on kasvunumbrid suurenenud.

Kokkuvõttes on jäänud ekspordi ja töötleva tööstuse müüginumbrid ootuspärasteks. Kui maailma majanduses edasist märgatavat halvenemist ei tule, siis on põhjust arvata, et välisnõudluse poolest halbu üllatusi ei peaks tulema.

Mõnevõrra alanenud tööpuudus ning suhteliselt korralik palgatõus on kindlustanud ka elanike tarbimise kasvu sellel aastal. Kuid kiirenev inflatsioon on kärpimas selle kasvutempot. Kõrge, kuigi väheneva, tööpuuduse taseme ja aeglustuva reaalpalga kasvu juures on raske oodata, et eratarbimise kasvutempo kiireneks sel aastal.

Kodumaise nõudluse kasvu aeglustumine on üheks põhjuseks, miks impordi kasv sel aastal jääb tagasihoidlikumaks ekspordi kasvust. Ootust, et kaubavahetuse puudujääk stabiliseerub ning võimalik, et isegi mõneti langeb, SKP suhtes, toetavad muudki arengud.

Nii on tugevamaks muutunud kodumaine tootmine, mistõttu importnõudlus nii mitmeteski kaubagruppides on langenud. Alltöövõttude tõttu on suur osa impordist seotud ekspordiga, seega ekspordi kasvutempode aeglustumine tähendab sama ka impordi kohta. Lisame siia ulatuslikuma lisandväärtuse loomise ja saame tulemuseks alltöövõtuga seotud kaubavahetuse ülejäägi kasvu.

Ainsaks olulisemaks valdkonnaks, kus on oodata impordi kasvu, on investeerimiskaubad ? neid toodetakse Eestis vähe, kuid investeeringute kasv kasvatab nõudlust nende järgi.

Kokkuvõttes on sel aastal oodata suhteliselt korraliku 5protsendilist majanduskasvu, muidugi kui majanduslikud arengud suurriikides oluliselt ei halvene. Eesti jaoks on võtmeküsimuseks Euroopa Liidus ning eelkõige Skandinaavias toimuv ? kui Soome ja Rootsi majanduskasv aeglustuvad praegu oodatust (hetkel esimeses ca 3.8 protsenti ja teises 2.5 protsenti) märksa tugevamalt, võib Eesti kaotada ka ühtteist oma kasvust, kasvõi turistide arvu vähenemise tõttu. Samas ei tasu unustada, alguses toodud eelised kompenseerivad kindlast vähemalt osa võimalikust kaotusest.