Insaiderid börsilt

Tallinna börs on algusaegadest peale olnud sisetehinguid puudutavate kuulujuttude objekt. Nii mõnigi on julgenud väita, et kõik hinnaliikumised, mis börsil aset leiavad, ei põhine võrdselt informeeritud turuosaliste kollektiivsel hinnangul ? osa turuosalisi omab mingil ajahetkel teistest enam infot.

Esimene suuremat kära tekitanud juhtum leidis aset 1997. a alguses Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga ühinemisel, kui tippametnikud väidetavalt peaministriga eesotsas siseinfot kasutades Ühispanga aktsiaid ostsid. Midagi ei juhtunud. Üks:null insaideritele.

Kirjeldatud käitumine on rahvusvahelises plaanis enamasti seadustasandil keelustatud ja sellele järgnevad karmid sanktsioonid. Eestis on väärtpaberiturg arenenud oluliselt kiiremini kui seadusandlus ja selle alusel teostatav järelevalve. 1993. a kehtiv väärtpaberituruseadus ei defineeri vajalikus ulatuses keeldu siseinfo kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli ka kriminaalkoodeksis see keeld sõnastatud nii segaselt, et selle järgi saanuks näiteks aastaks vabaduse võtta kõigilt Hoiupanga tellereilt, kes panga aktsiaid soetasid.

Börsi ajaloos saabki rääkida vaid ühest juhtumist, mis on jõudnud järelevalve seinte vahelt kaugemale ? politseisse. 1999 ostis börsilt nüüdseks lahkunud ehitusfirma üks juhte tööandja aktsiaid vahetult enne uudist firma sõlmitud lepingust. Tegu oli klassikalise siseinfo kuritarvitusega, millega Eesti järelevalvajad siiski hätta jäid ? lugu kohtusse ei jõudnud. Kaks:null insaiderite kasuks.

Kauane valulaps börsilolijaist on Norma. Selle aktsia näib alati olulise info avaldamise eel kummaliselt kasvanud ostuhuvi toel hinnahüppeid tegevat. 1999. a märtsis 13,5 kr maksnud aktsia kallines kuuga 50% ning augusti lõpuks oli hind tõusnud 47,3 kroonini. Oktoobris tuli aga uudis: Autoliv ostab 49,5% Normast. Ilmne on, et info lekkis. Kolm:null.

Profid võiksid ilmselt paljugi pajatada, skoor insaiderite kasuks on kaugelt rohkem kui kolm:null. Kaotaja on läbipaistev, aus ja efektiivne väärtpaberiturg. Jääb vaid loota, et valmimisjärgus uus väärtpaberituruseadus, integreerumine lähiturgudega ja loodav ühtne finantsinspektsioon suudavad luua olukorra, kus siseinfo kuritarvitajad jätavad kaasnevate ebameeldivuste kartuses oma sigadused tegemata.