Pensionireformi kava kõlbab prügikasti

Äripäev ei toeta valitsuse kogumispensionide seaduse eelnõu ja soovitab selle visata prügikasti. Pensioni kogumine peab jääma vabatahtlikuks ja seda tuleb stimuleerida füüsilise isiku tulumaksu alandamisega.

Eelnõu muudab kogumispensioni kohustuslikuks noortele ja ka neile, kes otsustavad teise pensionisambaga vabatahtlikult liituda, kusjuures tagasiteed enam ei ole. Sinu sissetulekust hakkab iga kuu minema teatud summa konkreetsesse fondi ehk kui oled kord juba kuradile näpu andnud, siis võtab terve käe. Teise samba külge jäädavalt sidumine on vale ja piirab inimeste otsustusvabadust. Kogumispensioniga liitunutel peab jääma teisest sambast loobumise võimalus.

Riik ei anna ka garantiid, et pensioniks kogutu säilib. See on ahistav, sest riik sunnib investeerima, kuid raha säilimise eest ei vastuta.

Fondihaldurite Liitu esindava Johann Sullingu sõnul ei ole mingit riigi lisagarantiid vaja, sest pensionifondi osakute näol on tegemist väärtpaberitega, mille tootlus ei ole pikaajaliselt kunagi negatiivne. ?Kui tahame seda pikaajaliselt niigi positiivset tootlust garanteerida, siis me murrame sisse n-ö lahtisest uksest,? märkis ta.

Seaduse kontekstis ei ole see väide veenev. Esiteks, riigi garantiid ei ole vaja siis, kui pensionikindlustus ja fondiosakute ostmine oleks igale inimesele vabatahtlik. Teiseks, ka varem on räägitud erinevate investeerimisvõimaluste puhul, et tegemist on riskivaba rahapaigutusega.

Hea näide on endine kindlustusinspektsiooni juht Ellen Ridaste. Ta väitis korduvalt, et Eestis ei ole kehtivate seaduste ja järelevalve tõttu võimalik ühegi kindlustusseltsi pankrot, kuid toona kindlustusäris olnud Leonid Apananski ja Andres Bergmann aitasid Ridastel ja avalikkusel kiiresti vabaneda roosadest prillidest.

Olgu, oleme ajaloost ja teiste riikide kogemusest piisavalt õppinud ning fondiosakutesse investeeritud summad ei kao sealt kuhugi. Aga kui teise pensionisambaga liitunu avastab, et pensionifondide tootlus teda ei rahulda ja on tulusamaid investeerimisvõimalusi, siis peab tal olema võimalik fondiosakute ostmisest loobuda. Ka see võib tähendada raha kaotamist, kui riik ei võimalda kodanikul vabalt oma rahapaigutuse üle otsustada.

Valitsus väidab, et teine sammas tuleb muuta osaliselt kohustuslikuks, sest inimesed ei hoolitse ise oma tuleviku eest. See väide on vale, sest vanaduspäevade kindlustamine ei seisne ainult pensionifondi investeerimises. Riik peab looma keskkonna, mis soodustab erinevate investeerimisvõimaluste teket ja inimeste sissetulekute suurenemist. See, milliseid võimalusi inimene kasutab, on juba tema otsustada.

Kuna valitsuse pensionireformi kava tekitab riigieelarvesse aastas 800 miljoni krooni suuruse puudujäägi, siis oleks õigem üritada inimesi panna endale pensioni koguma tulumaksu alandamise teel. Lisaks peab soodustama firmapensionide teket. Tuleb lõpetada tööandja poolt oma töötajate eest tehtavate pensionimaksete karistamine erisoodustusmaksuga.