Pihela ja Ljadovi Aseri sadam ootab ameeriklasi

Aseri sadama ala ostnud ASi Kalotex soomlasest projektijuhi Veikko Intsoneni väitel sõltuvad ehitustööd sadamas lepingu sõlmimisest nn peakliendiga. ?Meil on aega 45 päeva, selleks ajaks peab olema leping sõlmitud,? sõnas ta.

Sadama sisulise ehituse alguseni jääb Intsoneni väitel siis veel kuu aega. ?See kulub süsteemi filosoofia väljatöötamiseks,? kommenteeris ta. ?Aserisse peab tulema Baltimaade efektiivseim naftasadam.?

Kes Ameerika partner on, Intsonen ei täpsustanud. Partneri nime ei osanud öelda ka Aseri vallavanem Ott Penek.

Samas on Peneku sõnul sadama projekti jaoks otsustavad ajad. ?Sadam kas tuleb paari aasta jooksul või ei tule teda sellisena kunagi,? ütles ta. ?Huvi sadamate rajamise vastu on suur ja konkurents tiheneb.?

Huvi Sillamäe sadama rajamise vastu on korduvalt kinnitanud Tiit Vähi, pidevalt on laienenud Aserist mõnikümmend kilomeetrit Tallinna suunas asuv Kunda sadam.

Mitu korda muutunud sadama projekti ühe, võib-olla veel mitte viimase variandi kohaselt tuleb Aserisse kuni 16meetrise sügavuse ja 13?15 kaiga naftasadam, kus on 60 000 m³ mahuteid. Sadamast väljuks suviti naftatanker iga nelja, talviti, mil laadimine energiamahukam, aga kümne päeva tagant.

Sadama tarvis tuleks renoveerida aastaid kasutamata olnud Sonda?Aseri raudteeharu, kus oluline osa rööpaist on viimastel aastatel varastatud. Ühe võimaluse kohaselt ehitatakse raudtee kõrvale ka mitu kilomeetrit torujuhet, viies nii vagunite tühjakslaadimise Aserist hoopis eemale.

Seni on TR Tamme Auto kallurid merre vedanud tuhandeid tonne täitematerjali, korrastatud on kolm sadama maa-alal asuvat Aseri Keraamikatehasest jäänud tuhandekuupmeetrist mahutit ja likvideeritud varasem reostus. Kokku hinnatakse Aseri sadamasse tehtud investeeringuid 30 miljoni krooni suuruseks.

Veikko Intsoneni sõnul peaks sadama esimene etapp optimistliku prognoosi kohaselt olema valmis detsembris 2002, pessimistlikuma prognoosi kohaselt aprillis 2003. Sadama maksumuseks on varem hinnatud 200 miljonit krooni, tõenäoliselt on see summa märkimisväärselt suurem.

Valla poolt sadama rajamiseks takistusi pole. Aseri vallavolikogu 30. mai otsusega kehtestati tootmismaa detailplaneering.

Aseri sadama tankerikai ja süvendusprojekti on teinud AS Merin. Juba eelmisel sügisel valmis OÜ Rei Geotehnika ehitusgeoloogiline aruanne, samuti ASi Tallmac keskkonnamõjude hindamine.

Tallmaci keskkonnaeksperdi Rein Ratase sõnul sadam keskkonnale märkimisväärset ohtu ei kujuta. Ühtlasi soovitas Ratas sadama omanikel mõelda naftaproduktide kõrval ka teiste kaupade vedamisele. ?Selle variandi tulukust kinnitab kas või Kunda sadama kogemus, kus algul mõeldi vaid klinkri veole, siis aga laiendati tegevust turbale ja puidule,? rääkis ta.

Aseris praegu tegutsevad suuremad ettevõtted sadamat oma toodetele sobiva väljaveovõimalusena ei näe. ?Meie mahud on niivõrd väikesed, et koguseks on juba autokoorem,? ütles katusekive tootva ASi Wiekor tegevjuht Ain Kerem. Samas läheb umbes 85 % ettevõtte toodangust ekspordiks.

Sadama kui ekspordikanali võimalustest ei innustunud ka telliseid tootva ASi Wienerberger juht Ain Inno.

Samas nägid mõlemad juhid lähitulevikus uute tehaste ja tootmisvõimsuste ehitamise vajadust, mida sadama territoriaalne laienemine võiks takistada. Vallavanem Ott Peneku sõnutsi seda probleemi karta pole vaja ja tehaste laienemiseks vajalikud maad on olemas.

Aseri sadama projekt on olnud töös juba aastast 1997, mil sellest huvitus Jüri Kraft. Seejärel läks initsiatiiv üle Oleg Ljadovile ja tema firmale BKE. Praegu kuulub sadama maa-ala ASile Kalotex, mille nõukogu juhib Ljadovi vend Igor Pihela.