Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Notari deposiit säästab klienti pettumustest
Notari deposiidi kasutamine annab tehingu osapooltele garantii lepingujärgsete soorituste saamiseks ning kindlustab nende huvide kaitstuse ka tehingu ärajäämise korral.
Notari deposiiti on võimalik kasutada kahel eesmärgil:
1) võlaõigusliku kohustuse täitmise tagamiseks;2) võlaõigusliku kohustuse täitmise võimatuse korral.
Kliendi jaoks eeldab notari deposiiti raha paigutamine alati kolmanda isikuga mingi kohustissuhte olemasolu või tekkimist ? deposiiti saab kasutada juhul, kui see on seotud deponeerija või kolmanda isiku õigustatud tagamishuviga.
Kui ostja tasub ehitise kui vallasasja müügi korral ostuhinna müüjale enne lepingu sõlmimist, riskib ta ehitise omandi mittesaamisega, kuna omandiõigus läheb ostjale üle alles pärast lepingu notari juures allakirjutamisest või valduse üleandmisest.
Ohtudest võivad kõne alla tulla mitte üksnes müüja lepingu sõlmimisest keeldumine, vaid ka mõlemale poolele ettenägematud asjaolud ? ehitise arestimine või hävimine enne lepingu sõlmimist, müüja surm või tema suhtes pankroti väljakuulutamine. Teisalt kannaks sarnaseid riske müüja, kui ta kannab ostu-müügilepingule alla kirjutades ehitise omandiõiguse ostjale üle enne raha saamist. Kui aga vajalik rahasumma on eelnevalt kantud notari deposiitarvele, maksab notar müüja poolt näidatud arvele raha välja alles pärast müügilepingu notariaalset tõestamist või tagastab raha ostjale, kui tehingut kokkulepitud tähtajaks ei sõlmita. Erinevalt vallasasjast läheb kinnistu omandiõigus müüjalt ostjale üle mitte lepingu sõlmimise, vaid selle alusel kinnistusraamatu sissekande tegemise hetkest.
Poolte riskid on kinnisasja ostu-müügi puhul maandatud siis, kui notar maksab deponeeritud raha müüjale välja pärast ostja kandmist kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, kuid enne lepingule allakirjutamist. Muidugi võivad pooled alati kokku leppida teisiti. Näiteks tasub ostja enne lepingu sõlmimist osa kinnisasja hinnast müüjale ettemaksuna ja ülejäänu kantakse notari deposiitarvele, millest notar omakorda vastavalt poolte kokkuleppele maksab osa müüja arvele välja pärast kinnisasja omandiõigust tagava eelmärke ostja kasuks kinnistusraamatusse kandmist ning viimase summa pärast ostja kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Riskid on sellisel juhul maandatud muidugi ainult deponeeritud müügihinna osas. Vajaliku rahasumma võib ostjale antava laenu arvel kanda notari deposiitarvele ka ostjat finantseeriv krediidiasutus.
Raha, väärtpaberite või väärtesemete deponeerimiseks tuleb notarile esitada avaldus, millel notar tõestab avalduse esitaja allkirja ehtsuse. Avalduses tuleb kindlaks määrata isik, kellele edasiandmiseks deponeeritud väärtused kuuluvad, samuti deposiidi ajalised ja finantsilised tingimused ning eeldused deposiidi edasiandmiseks või deponeerijale tagastamiseks.
Avalduse projekti koostamine maksab 10 krooni ning iga avaldusele allakirjutanud isiku allkirja tõestamine samuti 10 krooni, millele lisandub käibemaks. Kui soovitakse sätestada tingimused deponeeritud summa deponeerijale tagastamiseks, peaks avaldusele alla kirjutama ka soodustatud isik. Deponeeritud väärtuste väljaandmine neid deponeerinud isikule on lubatud ainult selle isiku nõusolekul, kelle kasuks raha, väärtused laekusid. Sularaha notar deposiiti ei võta.
Autor: Edgar Grünberg