Äripäev süüdistas Merinit jälle alusetult

Vastuseks ajalehes Äripäev 11. juunil 2001.a ilmunud artiklile ?Üks valitsuse aasta maksab miljard krooni?. Artiklis on mainitud ka Merin ASi ja ikka negatiivses valguses. Teadmiseks teie lehele, et viimastel aastatel ega varem ei ole keskkonnaministeerium tellinud mingit sadamaprojekti Merinilt, seega ei ole me osalised keskkonnaministeeriumi finantseeritud ehituskulude suurenemises.

Ruhnu sadamas ei vajunud ära osa kaist, nagu väidab ajakirjanik, vaid vana idamuuli otsa ajutise pikendusena paigaldatud 36 m pikkune raudbetoonist pontoon, millega kaitstakse tormilaine eest vana lagunenud kaid.

Kuressaare jahisadam, mille peaprojekteerija oli Taani firma COWI ja allprojekteerija Merin, ehitati Phare rahalisel toel valmis 1999. aasta augustiks. Sadamasse pääsemiseks tuli süvendada 3 km pikkune, 50 m laiuse põhjaga ja 3 m sügavune faarvaater ehk merekanal, mille rahastamine jäi Kuressaare linna kanda. Süvendustööde projekti koostamiseks vajaliku täiendava geotehnilise uuringu tegi tellijaga kooskõlastatult AS GIB, mitte Merin. Puuraukude arv oli üheselt seotud uurimistööde maksumusega, mida tellija oli võimeline finantseerima.

22. detsembri 1999. a Äripäevas ilmus Peep Soomani artikkel ?Endisele nomenklatuurile kuuluva projekteerija töö toob lisakulu?. Järgmise päeva Äripäeva vabanduses ei osutunud nomenklatuurile kuuluv Merin tõeseks infoks. Äripäevas ilmus ka akadeemik Anto Raukase vastukaja ?Merin, meregeoloogia ja Kunda sadam?. Kuna pidasime kogu asja lõppenuks ja klientidele oli artikkel mitte tõsiselt võetav, jätsime asja sinnapaika.

Kuid nüüd on ilmunud järjekordne vihje Merinile, tuginedes ilmselt varem ajakirjanduses avaldatule. On ikka suur au olla üks vähestest väljavalitutest valitsuse patukottide hulgas. Olin Ruhnu sadama detailplaneeringu projektijuht ja osalesin Merini esindajana COWIga Phare rahastatud Kuressaare jahisadama projekteerimisel, sellega seotud töökoosolekutel, juhtimisnõukogu istungitel ning objekti inseneri allkonsultandina sadama ehitusel ja olen projekti üksikasjadega kursis.

Kui midagi jäi arusaamatuks, oleme valmis selgitusi jagama nii teile kui ka nendele, kes asja vastu sisulist huvi tunnevad. Teie poolt sooviksin, et ülaltoodu jõuaks sellest kirjutanud ja edaspidi kirjutada soovivate ajakirjanikeni; pöörduksite info hankimisel ikka algallikate poole; ajakirjaniku Peep Soomani vana artikkel ei oleks kuulujutu allikaks ja esitaksite lehes vastava õiendi Merini kohta levitatud väärinfo kohta

Soovin teile edu ja loodan, et roosa leht hoiab uuriva ajakirjanduse joont ning ei hakka ajakirjandusmaastikul kollendama nagu septembrikuine kaasik, mis osadele inimestele toob hinge (kahju)rõõmu, kuid teistele nukra aimduse peagi saabuvast sügispimedusest.