Majanduskasv aeglustub

Viimase poolaasta jooksul eksisteerinud kartused maailmamajanduse kasvuväljavaadete osas on saanud teoks, kasvu tegeliku aeglustumise kõrval on pessimistlikumaks muutunud ka prognoosid.

Kui majanduskasvu aeglustumisest on räägitud küllalt pikka aega, siis Lääne-Euroopas kiirenenud inflatsiooni taasaeglustumine on ootamatult edasi lükkunud aasta algusest suvesse. Ühtlasi tähendab see ka Eesti jaoks inflatsiooni ajutise kiirenemise perioodi pikenemist.

Majanduse tasakaalu säilitamiseks on oluline, et sisenõudlus püsiks mõistlikes piirides ning palgaootused arvestaksid inflatsiooni kiirenemise ajutise iseloomuga. Vastasel korral kätkeb tootlusest kiirem töötasude suurenemine endas nii konkurentsivõime alanemise kui ka hinnatõusu taaskiirenemise ohtu suletud sektoris.

Maailmamajanduse väljavaatele antavad hinnangud on pessimistlikumad kui aasta või isegi mõni kuu tagasi. 2001. aasta esimestel kuudel oli Euroopa Liidu (EL) liikmesmaade välisnõudluse kasv selgelt aeglustuv, jäädes aga siiski kiiremaks enamikus ennustustes aasta keskmiseks pakutust. See aitas oluliselt kaasa Eesti esialgsel hinnangul üle 5% ulatuva majanduskasvu saavutamisele. Eeskätt just halvenenud väliskeskkonna tõttu on Eesti Panga käesoleva aasta kasvuprognoosid allapoole korrigeeritud. Kahanenud ekspordinõudluse, kuid tugevnenud sisemaise investeeringunõudluse toel on tänavu oodata 4,5-5,3%list SKP reaalkasvu. Võrreldes sügiseste prognoosidega tähendab see kasvuväljavaadete kärpimist 1-1,5 protsendipunkti võrra.

Aasta järgmistel kuudel võib euroala väliskaubanduse kasv tunduvalt aeglustuda. Senise kasvutempo säilitamine aasta kokkuvõttes eeldab Eesti eksportiva sektori suurt paindlikkust, sisenemist uutele turgudele ja konkurentsivõimelisust enamnõutavate kaupade turul.

Inflatsiooni kiirenemine 2001. aasta alguses ületas ootusi nii Eestis kui ka euroalal ja saavutas nii viimase 2,5 aasta kõrgeima taseme.

Käesoleva aasta senine tarbijahinnaindeksi (THI) prognoos lähtus peaeeldusest, et euroalal hakkab inflatsioon aasta alguses alanema. See ootus ei ole täitunud. Seetõttu kujuneb tarbijahindade aastakeskmine kallinemine möödunud aasta lõpul prognoositust kiiremaks ja võib ulatuda ligi 6%-ni.

Kui eelmise aasta esimesel poolaastal elas Eesti majandus suhteliselt madala inflatsiooni tingimustes ja inflatsioonitempo oli n-ö allpool pikaajalist trendi, siis praegu on olukord vastupidine. See väljendub ajutiselt suurenenud inflatsioonitempo erinevuses eurotsooniga võrreldes, mis viimastel kuudel on 2000. aasta esimese poole 0,7 protsendipunktilt suurenenud ligi 3,5 protsendipunktini. Vene kriisi järgsete Eesti-spetsiifiliste tegurite mõju on möödumas ja taas on inflatsioonitempo peamisteks mõjuriteks välissurved.

Kuigi viimased arengud euroalal viitavad inflatsiooni aeglustumisele aasta teisel poolel, kujuneb hinnakasvu alanemine jätkuvalt tugevate välissurvete tõttu oodatust aeglasemaks. Taas muutuvad määravateks hinna-arengud euroalal, millele sisemaise tegurina lisandub tootluse kiiremast kasvust tulenev hinnakasv.

Sisenõudluse roll aeglustuva välisnõudluse ajal on vastuoluline. Ühelt poolt on sellel ? eriti investeeringutel ? oluline roll majanduskasvu genereerimisel. Samas on maailmamajanduse kasvu pidurdumise tingimustes oht, et sisenõudluse kasv osutub välisnõudluse arengutest inertsemaks, rajaneb liialt laenudele ning seab ohtu ka majanduse tasakaalulise arengu.

Kui laenamise kasv on stabiliseerumas või isegi alanemas, siis palgakasv tekitab uusi küsitavusi. Üleminekuperioodil on palgad üldiselt kasvanud kooskõlas tootlusega, kusjuures eriti tõhusalt toimib see põhjuslik seos eksportivas sektoris.

Kui eeldada, et tööjõu kulude dünaamika peab olema tootluse kasvuga kooskõlas ka kvartalite lõikes ja kogu majanduse ulatuses, siis oli SKP esialgsest kasvuhinnangust lähtudes I kvartalis tegemist liiga kiire palgakasvuga. Seda just siseturule orienteeritud tegevusaladel.

Loodetavast oli tegemist rohkem möödanikust johtuva korrektsiooni kui kiireneva inflatsiooni ja majanduskasvu ootustega.

Kui sama kiire palgakasv jätkub aeglustuva inflatsiooni ning alaneva majanduskasvu juures, siis kätkeb see endas nii konkurentsivõime alanemise kui ka hinnatõusu taaskiirenemise ohtu suletud sektoris. Väikese avatud majanduse puhul ei saa sisenõudlus pikemas perspektiivis madalat välisnõudlust asendada.