Laenu saab vaid hästi toimiv võlgadeta ühistu

Korteriühistud on krediidiasutuste silmis eraisikutest tunduvalt vähem atraktiivsed laenukliendid, mistõttu ka ühistutele mõeldud laene pole turul just palju.

Praegu on korteriühistutel võimalik valida kahe peaasjalikult just neile mõeldud laenuliigi vahel, mille on turule toonud Eesti kaks suuremat panka. Hansa Liisingu järelmaks võimaldab laenata pante ja käendusi seadmata, teine on Eesti Ühispanga investeerimislaen ühistutele. Viimase puhul peab aga tagatiseks pantima korteri või leidma laenule käendaja. Nii ühte kui teist krediiti antakse ennekõike ikka sellistele ühistutele, mis hästi toimivad ning millel ei ole varasemaid võlgnevusi näiteks haldusfirmade ees.

Järelmaks korteriühistutele erineb tavalisest pangalaenust selle poolest, et lisatagatisi ? korteriomanike käendusi või pante ? ei nõuta, usaldatakse ühistuid, mille majandustegevus on korras. Järelmaksutoode näeb ette maksimaalselt 400 krooni korterite üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Intressi suurus on 11?13% aastas ning laenu tähtaeg maksimaalselt kümme aastat. Ühistu üldkoosoleku otsusest laenudokumentide lõpliku vormistamiseni kulub orienteeruvalt kaks kuud.

Eesti Ühispank aktsepteerib korteriühistutele pakutava investeerimislaenu tagatisena lisaks kinnisvarale ka korteriomanike käendusi, kusjuures ühe korteriomaniku käendatav summa ei tohi ületada 40 000 krooni. Laenu tähtaeg ulatub kümne aastani. Laenutaotluse puhul eeldab Ühispank, et korteriühistul ei ole võlgnevusi kommunaalmaksete osas ega pikaajalises maksuviivises kortereid pole üle viie protsendi. Samuti peab ühistu suutma ise finantseerida vähemalt veerandi projekti maksumusest. Laenu tagastamine pangale toimub igakuiste maksetena, mis sisaldavad nii intressi kui ka põhiosa. Laenuprojekti hindamisel jälgib pank, et jaotatud laenuraha iga ühistuliikme kohta oleks jõukohane.