Viiruste loomine täna kergem kui kunagi varem

Arvutiviirused levivad väga kiiresti ja nende loomine on kergem kui kunagi varem.

Viirus on programm, mis seob end teiste käivitatavate failidega nii, et viimaste aktiviseerimisel toimub ka viiruse käivitus ning levik. Viirustega sarnanevad Trooja hobused (trojan horses), ussid (worms) ning loogilised pommid (logic bombs).

Analoogselt antiikajast tuntud Trooja hobuse prototüübile on ka arvuteid kahjustava Trooja hobuse tegelik pale varjatud ? programm teeb saastunud arvutis midagi sellist, mida kahjurprogrammi looja on vajalikuks pidanud, kuid mis kasutajale tõenäoliselt ei meeldiks (kui viimane ainult teaks kahjuri olemasolust süsteemis).

Usside all mõistetakse iseseisvaid programme, mis ise ei nakata teisi programme, küll aga kopeerivad iseennast ja selle tagajärjel lõpuks kogu süsteem lihtsalt ummistub.

Loogilised pommid on programmid, mis mingil hetkel käivitudes teevad tavaliselt midagi ebameeldivat. Käivitajaks võib olla kas mingi kuupäev või kasutaja mis tahes tegevus.

Hästi kirjutatud loogiliste pommide eelnev kahjutustamine on peaaegu võimatu ning vaid hiljem võib konstateerida, et tegemist oli loogilise pommi käivitumisest tingitud kahjustusega.

Kunagi olid ajad, mil arvutiviiruste loomine oli jõukohane vaid kogenud programmeerijatele. Ka viiruste levimine oli küllalt lokaalne ja toimus peamiselt flopiketaste abil. Nimetatud levimisviis ei vähendanud viiruste kahjustavat toimet, küll aga piiras nende levimise kiirust.

Tänapäeval on kasvanud selliste programmide kasutamine, mis sisaldavad oma makrokeelt, neist levinuimad MS Word ja MS Excel. Kui lisame nimetatud seigale veel internetiseerumise globaalse ulatuse, siis kokkuvõttena võimegi väita järgmist:

1. Viiruste loomise vahendid on kättesaadavamad kui kunagi varem;2. Viiruste levimine toimub väga kiiresti.

Viiruste ja viirustele sarnaste programmide avastamine ilma viirusetõrjetarkvarata ei ole lihtne, sest viirused püüavad tavaliselt end peita enne kahjustava tegevuse avaldumist.

Tuginedes tõsiasjale, et kuni 90% viirustest levib interneti vahendusel (elektronpost, veebist allalaetud failid), siis peab viirusetõrjetarkvara valikul lähtuma eelkõige sellest, et tööjaamade kõrval oleks kaitstud ka asutuse internetilüüs koos teenusserveritega.

Nimetatud tarkvara soetamine ei tohiks Eesti ettevõtjale nüüd enam probleeme valmistada, sest lõpuks on ka meie turule jõudnud soodsa hinnaga viirusetõrjetarkvara, mis pakub ühes tootes kaitset nii asutuse HTTP-, FTP- kui ka SMTP-liiklusele.

Tööjaamades kasutatava viirusetõrjetarkvara valikul tuleks jälgida, et tarkvara konfigureerimine ei kaasaks konfigureerimisprobleemidesse lõppkasutajat.

Kaasaegne progressiivne viirusetõrjetarkvara võimaldab süsteemiadministraatoril teostada keskselt nii tööjaama antiviirusetarkvara installatsiooni kui ka selle keskset konfigureerimist, nii et lõppkasutaja saab tegeleda oma põhitööga.

Autor: Tiit Sokolov