Töökeskkonna riskide tundmine aitab vältida ohte

Puidu- ja mööblitööstus on tööohutuse seisukohalt üks ohtlikumaid ettevõtlusvaldkondi, ületades juba ehitust. Tööõnnetuste arv 1000 töötaja kohta on puidu- ja mööblitööstuses ligi kaks korda suurem tööstuse keskmisest ning koguni kolm korda suurem riigi keskmisest.

Õnnetusi põhjustab tihtipeale ohutusnõuetele mittevastavate masinate kasutamine. Peale mehaaniliste tegurite ohustavad puidutööstuse töötajate tervist ka müra, vibratsioon, tolm, ohtlikud kemikaalid ja füsioloogilised ohutegurid (sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid).

Tundub, et kõige taga on tööandjate liiga vähene tähelepanu töökeskkonna riskiteguritele. Selleks, et juhtida tööandjate tähelepanu ja tegevust ohuteguritest põhjustatud tööõnnetuste ja haigestumiste ennetamisele ning töötajate töötingimuste parandamisele, viib tööinspektsioon tänavu läbi ohutuskampaania puidu- ja mööblitööstuse ettevõtetes.

Tööandjad peavad vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mis peab selgitama töökeskkonna ohutegurid ning hindama nende mõju töötajate tervisele. Samuti peavad nad korraldama ohutegurite parameetrite mõõtmise ning koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette abinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.

Tööandja on kohustatud süstemaatiliselt kontrollima töökeskkonda, määratledes eelnevalt erinevate tasandite juhtide kohustused ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamisel ettevõttes. Tööandja ja tema moodustatud struktuuri ning töötajate valitud töökeskkonnavolinike tegevus peab olema suunatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle rakendusaktidest tulenevate nõuete täitmisele ja selle kaudu töötajate töötingimuste parandamisele. Osutamaks tööandjatele abi riskianalüüsi läbiviimisel ja sisekontrolli korraldamisel, on tööinspektsioon koostanud juhendmaterjali, mida on võimalik saada igast kohalikust inspektsioonist ning mis on avaldatud ka internetis tööinspektsiooni koduleheküljel (http://www.ti.ee).

Hindamaks tööandjate poolt töökeskkonna parandamiseks rakendatud abinõusid, kontrollisid tööinspektsiooni kohalikud inspektsioonid tänavu üle 20 töötajaga ja valikuliselt ka väiksemate puidu- ja mööblitööstuse ettevõtteid (neid oli kokku 334, neis töötaiad 17 784). Kõige enam, täpselt poole jagu, oli suurematest firmadest 20-39 töötajaga ettevõtteid, rohkem kui pooled firmad tegelesid puidutöötlemisega. Uuring viidi läbi kõigis maakondades.

Kontrollimistulemusi kokku võttes ilmnes, et kolmveerandis kontrollitud ettevõtetes oli tegemata riskianalüüs, mida nõuab töötervishoiu ja tööohutuse seadus juba kaks aastat; koguni 88% ettevõtetest puudus kirjalik tegevuskava, mis peab ette nägema ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks (Võrumaal ja Raplamaal ei olnud tegevuskava üheski kontrollitud ettevõttes).

Pooltes ettevõtetes puudus mõnel masinal nõuetele vastav kaitsepiire. Sama paljudes firmades on probleemiks ohtlike kemikaalide kasutamine ning puidutolm. Ligi kolmveerandis töökohtadest ületas müratase 85 dB, kuid kuulmiskaitsevahendeid ei kasutatud. Tervisekahjustuste tekitajaks on ka monotonne töö, sundasendid ja raskuste käsitsi teisaldamine. Ligi veerandil töökohtadest oli tähistamata ohuala.

Sügisel viime läbi järelkontrolli, pöörates põhitähelepanu kasutatavate, s.h oma-valmistatud masinate ohutusele ja nende vastavusele 1996. a kehtivale masinate ja seadmete ohutuse tagamise korrale, samuti selle alusel kehtestatud ohutusnõuetele, mida peab järgima masinate ja seadmete valmistamisel ja mullu jõustunud töövahendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. 2003. a peavad kõik kasutatavad seadmed, s.h puidutöötlemismasinad vastama nimetatud määrustele (tuginevad Euroopas kehtivatele ohutusnõuetele).

Tööandjate, töötajate esindajate ja Tööinspektsiooni ühine tegevus olukorra selgitamisel ja teadvustamisel peab andma tõsise tõuke puidu- ja mööblitööstuse töötajate töötingimuste parandamiseks. Ainult nii võib loota, et sel tootmisalal juhtub vähem tööõnnetusi.