Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Merelaevandust ähvardab pankrot
?ESCO Holding peab ligi 150 miljoni krooni suuruse erastamisvõla igal juhul tasuma,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali. Ta ei välistanud sellekohase täitemenetluse algatamist või pankroti väljakuulutamist.
Eesti Merelaevandus töötab kahjumiga ja firmal on ka kohustusi pankade ees.
Merelaevanduse eelmise aasta kahjum oli miljardilise käibe juures sada miljonit krooni ja ettevõte on jätkuvalt kahjumis. Enne erastamist 1996. aastal oli ESCO 101 miljoni krooniga kasumis.
Eesti Merelaevanduse laevastik on erastamise järel kahanenud 20 laeva võrra.
Kevadel lunastas ESCO 5,14 miljoni euro (80 miljonit krooni) eest võlakirju, mis langetas ettevõtte likviidsust.
Suuremast august aitas tookord firma välja varasema laenu refinantseerimine Ühispanga poolt.
Mitme varem Eesti Merelaevandusega seotud olnud anonüümse allika väitel on Eesti merenduse kunagise lipulaeva praeguses kehvas seisus süüdi norrakatest ja ameeriklastest omanikud, kes on oma firmadega tehinguid tehes ettevõttest raha välja viinud.
Läbi ühe maksuvaba firma võttis ESCO Holding Merelaevanduselt ka 150 miljonit krooni laenu eelmise riigiosaluse väljaostmiseks.
Kuidas täpselt ESCO Holdingult võlga kätte saada, ei osanud Veiko Tali öelda. ?Kõik sõltub sellest, milline on ettevõtte varaline seis ja kas on ka muid kohustusi,? selgitas Tali.
Kui otsustatakse ESCO Holdingu pankrotihoiatuse kasuks, siis peab vastavad sammud Tali sõnul astuma erastamisagentuuri nõukogusse kuuluv rahandusminister.
Erastamisrahast peab 25 protsenti laekuma ettevõtluse arendamise sihtasutuse arvele, 15 protsenti eelarve välisesse omandireformi reservfondi ja 60 protsenti stabiliseerimisreservi.
Majandusministri Mihkel Pärnoja nõunik Maria Alajõe ütles, et Pärnoja ei saa erastamisagentuuri nõukogu esimehena kommenteerida Eesti Merelaevanduse erastanud ESCO Holdingu võlga, sest seda küsimust ei ole erastamisagentuur kunagi nõukogu päevakorda andnud.
Alajõe sõnul on tegu väga suure summaga ja majandusministeeriumile teeb muret, et erastaja pole oma kohustusi täitnud. Miks võla tähtaja pikendamise taotlust pole arutatud, tuleb tema sõnul pärida erastamisagentuurilt, kuhu ta edastas ka Äripäeva sellekohased küsimused.
1997. aastal, kui erastamisagentuuri nõukogu otsustas müüa Merelaevanduse ESCO Holdingule, oli ainsana nõukogu liikmetest selle tehingu vastu tollal opositsioonis olnud Pärnoja.
Autor: ÄP Online