Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riiklik laenugarantii pääses Leedu turgu elavdama
Viimase aastaga on kasvanud institutsionaalsete investorite huvi heas asukohas asuvate renditulu tootvate büroo- ja kaubandushoonete vastu. Enamasti pärinevad investorid Skandinaaviast, Kesk-Euroopast ja Venemaalt ning esindavad erinevaid fonde. Hea näide selliste tehingute kohta on Vabaduse väljakul asuva endise Tallinna Panga hoone müük, mille ostis Venemaa taustaga firma.
Enamik investoreid loodab just kinnisvara hinnatõusule lähima viie aasta jooksul, mis tuleneb intressitaseme langusest ja ka rendihindade tõusust. Kuna Eestit peetakse siiski kõrgema riskiastmega maaks, siis oodatud tulususeks on ca 14?15%. Turul olevad pakkumised jäävad aga vahemikku 9?11%.
Olulisima probleemina näevad investorid büroohoonete puhul praeguste rendilepingute lühikest perioodi ja veelgi lühemat lepingu lõpetamise võimalust. Teoreetiliselt on võimalik, et hoone võib kuue kuu jooksul täiesti tühjaks jääda. Parem seis on kaubanduskeskuste osas.
Eramajade turg on suvekuudel muutunud väga aktiivseks. Nõudlus on hoogsalt kasvanud, kuid ka pakkumine on oluliselt suurenenud. Seetõttu on Lätis eramajade hinnad langenud keskmiselt 5%.
Kruntide ja maade turg on jäänud stabiilseks. Iseäranis suurt nõudlus on 1000?2000 m² vahemikku jäävate elamukruntide järele. Endiselt püsib aktiivne huvi hea asukohaga ärimaade vastu, vastavaid pakkumisi aga napib, seda eriti just kõige soovituma hinnataseme juures.
Tootmispindade turg on jätkuvalt üsna loid, kuigi vähesel määral võib täheldada muutusi nõudluse osas. Sagedasim soov selles turusektoris on osta 1000 m² tootmispinda. Tootmispindade pakkumised koosnevad valdavas osas nõukogudeaegsetest tehastest, kus on tuhandeid ruutmeetreid renoveerimata pinda ning tohutud väliterritooriumid. Et aga sellise hoone ning kogu kinnistu korrastamine nõuab üüratuid investeeringuid, ei ole enamik kliente nende omandamisest huvitatud.
Peamiseks uudiseks eluasemeturul on valitsuse eluasemelaenuprogramm, mis garanteerib eluaseme soetamiseks ja ehitamiseks toetuse madala sissetulekuga inimestele ning noortele peredele. Noored pered, kes muidu ei suudaks endale uut elamist osta, saavad taotleda soodsatel tingimustel eluasemelaenu ja seetõttu on noortest peredest saanud potentsiaalsed eluasemesoetajad. Ekspertide hinnangul on ülalmainitud programmi raames taotletavate laenude tingimused soodsaimad Balti riikides. Pangalaenuga ostetud eluasemed moodustavad praegu tehtud tehingutest 80%, tulevikus nende osakaal kasvab veelgi.
Eluasemeturu aktiivsust on tõstnud ka septembris algav kooliaasta. Üliõpilased üle Leedu tulevad õppima Vilniuse, Kaunase ja Klaipeda ülikoolidesse ning otsivad endale praegu kortereid. Enamik neist soovib osta 1- või 2toalist korterit. Seetõttu on nõudlus vanades majades olevate odavate korterite järele praegu oluliselt suurem kui ülejäänud ajal aastast.
Poolas on praegu kuldne aeg era- ja institutsionaalsetele investoritele, kuna on õige aeg valida kinnisvarasse investeerimise võimalusi, sest nii uute ja vanade korterite kui ka majade-maade ostuhinnad on soodsad. Võrreldes eelmiste aastatega, kus kinnisvarahinnad aasta vältel järjest tõusid, on sel aastal kinnisvarafirmade hinnangul kõik kinnisvarahinnad aasta algusest saadik olnud üsna stabiilsed, väikese langustendentsiga.
Selleks on mitmeid põhjuseid. Ainuüksi Krakowis on valminud müügiks umbes 5000 uut korterit ning sügiseks on uusi kortereid veelgi juurde oodata. Seetõttu ootavad kinnisvaraspetsialistid sügisel kinnisvarahindade langust. Lisaks oodatakse ka laenuintresside alanemist. Seega ? kinnisvara soetamisega esialgu oodatakse ning kogutakse sääste uue eluaseme soetamiseks soodsamate tingimuste kättejõudmisel.