Tallinnas on elu odavam

Äripäev võrdles esmatarbekaupade hindu marsruudil Tallinn?Haapsalu, valides võrreldavateks kauplusteks vaid ühtsesse ETK (Eesti Tarbijateühistute Keskühistu) süsteemi kuuluvad poed.

Üllataval kombel osutub kõige soodsamaks ostukohaks maapiirkondadele kättesaamatu suurusega Maksimarket Laagris. Kahe linna vahel olevates Nissis ja Paliveres on hinnad juba kõrgemad, kõige rohkem tuleb toidukorvi eest, kuhu pistetud ka tualettpaber ja hambapasta, maksta Haapsalus. Tallinn jääb kallimaks leiva-saia puhul, sest maapoodides müüakse peamiselt madala tööjõukuluga väikelinnades toodetud pagaritooteid.

Laagri Maksimarketis on tavalised Tallinna suurpoodide hinnad. Ei üllata 8.90 maksev Saku Originaali pudel ega ka ligi 40kroonine vorsti kilohind. Sama hinna eest saab samu tooteid nii Prismadest kui Primost, turgudest rääkimata. Ka Selveris pole hinnad palju kõrgemad.

Nissis maksab võipakk kaks krooni rohkem, Linnuse Kali kolm krooni rohkem kui Tallinnas. Väikeses kaupluses nimega Nissi on valik mõistetavalt kesisem kui suurpoodides.

Keila Tarbijateühistu süsteemi kuuluva Nissi kaupluse juhataja Marika Buht tunnistab, et kõrgete hindade tõttu käib ka ta ise Tallinnast kaupu ostmas. ?Käin Prismades ja Maksimarketites umbes korra kuus,? räägib ta. ?Enamik siit käib Tallinnas või Keilas tööl, nad ostavad ka asjad sealt kaasa,? teab Buht. ?Kliendid virisevad,? viitab ta kõrgetele hindadele. Samas ei saa poejuhataja parimalgi tahtmisel klientidele vastu tulla, sest ETK hinnapoliitika on rangelt paigas. ?Ma ei teagi, miks siin kallim on, juurdehindluse pärast ehk ja konkurentsi ka pole, meil on siin vaid üks pood veel,? lausub Buht.

Nissist mõnikümmend kilomeetrit Haapsalu poole sõites jääb ette Palivere, mille kohalik poeke on osa Haapsalu Tarbijateühistust. Seal on hinnad veidi soodsamad kui Nissis, siiski teeb Maksimarket ka sellele väikepoele silmad ette. Palivere kaupluse tujutu juhataja kinnitab, et Paliveres on hinnad ikka Tallinna poodidega võrreldes madalamad. Hinnalipikud riiuliäärtel räägivad aga vastupidist. ?Aga ega ma täpselt ei tea ka, ma pole kaua Tallinnas käinud, põhiliselt olen ikka Paliveres,? rehmab naisterahvas käega.

Haapsalus tarbijateühistu kaubamajas asuvas toidupoes on hinnavahe Tallinnaga juba silmaga märgata. WC-paberirulliplokk on poole kallim, L&Mi suitsupakk maksab 17 krooni, Tallinnas on selle hind 14.90.

Haapsalus sündinud ning iga päev Tallinnas tööl käiv ASi Balbiino juhataja Riho Niils tõdeb, et Haapsalu Tallinnast odavam ei ole. ?Pubides söömas käies hinnavahet pole, juuksur maksab 75 krooni,? toob Niils näiteid. Paljusid asju ei saa Niilsi sõnul Tallinna ja Haapsalu puhul võrreldagi, kuna Haapsalus lihtsalt osa teenuseid ei pakuta. ?Haapsalus pole keeglirada ega squash?i mängimise võimalust, vaba aja veetmise koha pealt on Tallinnas rohkem võimalusi,? ütleb ta. Samas möönab Niils, et palgatase on Haapsalus madalam.

?Põhjus, miks ma Tallinnas tööl käin, on töötasu ning arenguvõimalused,? ütleb Niils. ?Tallinn on see koht, kuhu on koondunud suur hulk äri ja raha, Haapsalu on see koht, kus tahaks elada, aga mitte töötada,? viitab ta Haapsalu turvalisusele ning hubasusele.

Eestis enam kui 500 kauplust ühendava ETK juhatuse esimees Mihkel Sims tunnistab, et Tallinnast eemal on hinnad kõrgemad. ?Keskmise palgaga seotust te sealt ei leia,? sõnab Sims. ?Eestis on selline asi välja kujunenud, et Tallinnas on hinnad allpool kui Eestis keskmiselt,? räägib ta.

?Piirkondlikud hinnad väljendavad konkurentsi,? teab ta. Kuna aga vaesemates maapiirkondades ei hinga konkurendid sooduspakkumistega kuklasse, siis ei ole põhjust seal ka ise hinnarallit tekitama hakata.

Samas lisab Sims, et ka maapoodides võivad hinnad olla üpriski madalad, kuid sellisel juhul on tavaliselt tegu discounter-tüüpi kauplustega, kus kaupu müüakse hulgipakenditest ning kus tootevalik jääb kehvemaks naaberpoe omast. ETK-l on Säästumarketi-laadseid discounter-poode üle terve Eesti A ja O nime all. Üldiselt aga jäävad soodsamaks suuremate linnade suurpoed. ?Näiteks Maksimarketites on keskmine ostukorv 2-3 korda suurem väikestest poodidest, tänu sellele saab ka see odavam olla,? lisab Sims.

Kuna vesi, elekter, kanalisatsioon, keskküte jm kommunaalteenused on enam-vähem sarnase hinnaga, on igapäevane elu sarnaste tarbimisharjumuste korral maapiirkondades kallim. Võrreldavate Harjumaa ja Läänemaa alevike-linnade palgavahe on aga suur ? eelmisel aastal oli Harjumaal keskmine brutopalk 5918 krooni, Läänemaal vaid 3689 krooni. Tallinlase keskmine palk oli 6002 krooni.

Vt. ka tabelit: Tallinna suurpood on 100 km raadiuses soodsaim