Ahnus ajab Euroopa upakile

Eestis ligi 3000 inimesele tööd andva, Eesti suurima eksportööri Elcoteqi juht kirjeldab äsja Soomes avaldatud IT-alaste artiklite kogumikus ?Soome elektrooniline revolutsioon ? utoopiast rahva käsutusse?, kuidas uue põlvkonna nn UMTS-sidevõrkude loomisel oli lubade müük viga, mis tõi endaga kaasa kogu sektori allakäigu. IT-ala, mis veel mõni aasta tagasi oli Euroopas majanduskasvu veduriks, on nüüd sattunud tõsisesse kriisi.

Eile hommikul oli Piippo Soome telekanali MTV3 hommikukülaliseks, kus hoiatas, et Euroopal on kallite loamaksude tõttu oht jääda mobiilsidearengus alla USA-le, kus maksu ei nõuta.

Piippo toob raamatus näite, kuidas erinevalt Soomest ja Rootsist, mille valitsused otsustasid jätkata tasuta mobiilsidelubade poliitikat, otsustasid suurte Euroopa maade Saksa, Briti ja Prantsuse valitsused panna litsentsid müüki. Saadud raha eest toetas näiteks Prantsusmaa oma pensionisüsteemi. Kokku kulus lubade peale 2 triljonit krooni. Samal ajal pole mobiilsidefirmadel enam raha uue võrgu arendamiseks, mis on neli korda kallim kui senine GSM-võrk. Viivitus võrgu arendamisel omakorda lööb valusalt mobiiltelefonide valmistajaid, seda peamiselt Soomes ja Rootsis. ?Uskumatu, et kõik need probleemid on tingitud valitsuste ahnusest,? kirjutab Piippo.

?Olen tõsiselt vihane, et need, kes kannavad juhtunu eest poliitilist vastutust, ei taha tunnistada, millest allakäik algas,? jätkab Piippo. Tema väitel on vaatamata ilusatele sõnadele nn eEurope-programmis tehtud otsuseid, mis takistavad arengut. Otsuste tulemusel koondas Motorola 20 000 töötajat ja Ericsson 16 000. Kõige rohkem kannatavad sektori allakäigu tõttu Soome ja Rootsi, kus on elanike arvu kohta kõige enam IT-ala töötajaid, ent kes ise pole litsentside müügist tulu saanud.

Piippo kiidab Euroopa Komisjoni, kelle ettepaneku järgi peavad ELi liikmed edaspidi pidama komisjoniga aru, enne kui hakkavad lubade eest raha küsima, samuti paneb EL ette, et kallite mobiilsidelubade eest tasumisel võiks anda ajapikendust. Samuti võiks lubada eri võrke operaatoritel ühiselt kasutada. Nii näiteks lubas Saksamaa valitsus mitmel operaatoril omada ühist võrku. Samas küsib Piippo, miks neid põhimõtteid ei arvestatud juba 2000. aastal, kui suuri summasid nõudnud oksjonid välja kuulutati. Ta avaldab lootust, et järgmise, neljanda põlvkonna mobiilsidelubade andmisel saab mõistus ahnusest võitu.

Sarnaselt suurtele Euroopa riikidele plaanib ka Eesti valitsus küsida UMTS-lubade eest raha, igalt operaatorilt 50?100 miljonit krooni. Valitsus on lubanud raha kasutada valdavalt IT-ala arendamiseks.

Piippo osaleb aktiivselt Soome majandusliku ja ühiskondliku arengu aruteludes, eriti neis, mis puudutavad IT-ala arengut Põhja-Euroopas. Ta on Soome keskpanga juurde loodud nn SITRA rühma liige ja EastWest Instituudi juhatuse liige. EastWest on sõltumatu uurimisasutus, mis tegeleb Ida-Euroopa ja teiste nn siirdemajanduste arengu analüüsiga.

Soome tehnoloogilise revolutsiooni alase raamatu andis välja Suomen Arvopaperilehti Oy.