Võidujooks abirahale jääb auhinnata

Möödunud nädala viimaseks tööpäevaks oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) laekunud 15 liha-, piima- ja kalandustööstuse äriprojekti. Täna kukkuvaks tähtajaks on lubanud oma dokumendid esitada veel viis ettevõtet. Taotluste vastuvõtja Eva-Kadri Rossneri sõnul on kõikides äriplaanides vead sees ning neid parandada enam ei saa.

?Praegu ei saa me öelda, kas need taotlused lükatakse tagasi või mitte, sest vastavalt valitsuse määrusele saame otsuse teha alles pärast 3. septembrit,? ütles SAPARDi Eesti agentuuri juhataja Katrin Noorkõiv. ?Valitsuse määrusega on kõik nõuded äriprojektile kinnitatud ja kui nende vastu on eksitud, siis on meil selge põhjus äraütlemiseks.?

Lihaliidu tegevdirektori Peeter Grigorjevi sõnul on PRIA tagasi lükanud kõik lihatööstuste esitatud SAPARDi taotlused.

Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse juht Ahti Viilup ütles, et nende rahataotlus SAPARDi programmist lükati tagasi, kuna seadmete ostuks tehtud pakkumised olid saksa- ja soomekeelsed, mitte inglisekeelsed.

Noorkõivu sõnul on valitsuse määruses selgelt öeldud, et kõik esitatud dokumendid peavad oleme eesti või inglise keeles ja hinnad toodud eurodes või kroonides. ?Kui me teeme erandi, siis võib keegi meile esitada keeniakeelse paberi ning siis ei saa sellest keegi midagi aru.?

Otepää Lihatööstuse juhi Maie Niidu sõnul lükkas PRIA taotluse tagasi näpuvigade tõttu. ?Tagasilükkamise põhjuseks oli näiteks see, et meie esitatud aktsionäride nimekirjas polnud aktsionäride allkirju,? ütles Niit ning lisas, et kui nad teadnuks seda, oleks allkirjade saamine olnud viie minuti küsimus.

Niidu sõnul ei tehtud SAPARDi käivitamisel ettevõtjatele mingit koolitust ning isegi PRIA enda konsultandid ei oska kõikidele detailidele tähelepanu juhtida. ?Meie kasutasime taotluse tegemisel PRIA konsultantide abi ning kõik tundus korras olevad,? ütles Niit.

Otepää Lihatööstus esitas taotluse SAPARDi abirahale lihatööstustest esimesena, ta küsib programmist 400 000 krooni pakkimisliini uuendamiseks.

Pärnumaal asuva kalatööstuse Kajax Fishexport tegevdirektori Peeter Kallakase sõnul soovitati neil taotluse esitamiseks võtta pigem tasuline nõustaja. ?Mina olen aru saanud, et see on juba paika pandud ? kes võttis nõustaja, see saab raha, ja kes mitte, langeb välja,? sõnas Kallakas. Ta imestas, et nõustaja eest peab veel maksma hakkama.

SAPARDi toetuste saamiseks ettevõtjaid nõustavad konsultandid võivad ühe lepingu pealt teenida kuni 12 000 krooni.

E-Piima konsulteerinud Mai Tooming ütles, et ühistu liikmetele on see küll tasuta, kuid tema teada on eriti kõrged nõustamishinnad just Lõuna-Eestis.

?Minu roll oli E-Piima nõustajana suhteliselt väike, sest nende finantsdirektor on ise nii tark, et ta küsis vaid paaris asjas minult informatsiooni,? ütles Tooming.

Põllumajandusülikooli professor Jüri Lehtsaar märkis, et konsultatsiooni hind on nõustaja ja ettevõtja vahelise kokkuleppe küsimus. ?Üldiselt jäävad summad ikka nõuandetoetuse maksimumhinna piiresse, mis ettevõtja omafinantseeringuga teeb kokku 12 000,? ütles Nõo Lihatööstust abistanud Lehtsaar.

?Niipalju kui mina neid taotlusi olen näinud, siis väga vähesed on kasutanud nõustajate abi,? ütles SAPARDi programmi juht Katrin Noorkõiv. ?Valitsuse määrus ning teised taotluse koostamisel abiks olevad materjalid on jäetud tähelepanelikult lugemata.?

Kajax Fishexporti tegevdirektori Peeter Kallakase sõnul esitasid nad taotluse kiiruga just seepärast, et esimene tähtaeg oli juba augusti alguses. ?Järgmisel päeval lugesime lehest, et tähtaega pikendati kuu aja võrra,? ütles Kallakas. ?Pabereid sisse andes ei öelnud seda meile keegi ? me oleks võinud ju põhjalikumalt teha ja mitte rabistada.?

Aastaid Rootsis SAPARDiga sarnase toiduainetööstuste investeerimistoetusprogrammiga seotud olnud Stefan Anderssoni hämmastas, et eestlaste bürokraatia on kolm korda hullem kui rootslastel.

?Meie kartsime alguses Brüsseli ametnikke ning seepärast tegime taotluste vormid suhteliselt keerulised,? rääkis Andersson, kes ühtlasi on abistanud taotluse koostamisel ka ühte Eesti ettevõtet. ?Aegamööda saime teada, et pole vaja Brüsseli suhtes nii suurt hirmu tunda. Ka Eesti peaks rohkem oma peaga mõtlema,? sõnas ta.

Juhul kui Eesti ei suuda kahe aasta jooksul Euroliidust eraldatud raha ära jagada, läheb see Brüsselisse tagasi. Noorkõivu sõnul tuleb neil suure tõenäosusega korraldada uus konkurss ning siis saavad kõik ettevõtjad võimaluse puudulikus äriplaanis vead parandada.