Nõrk väliskaubandus langetab SKTd

Statistikaameti andmetel on eksport-import võrreldes aastataguse ajaga hoogsalt kukkunud alates selle aasta algusest. Juulikuuga vähenes väliskaubanduse käive neljandiku võrra. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 1,5 miljardit krooni.

Ehkki selle nädala alguses avaldatud Eesti teise kvartali esialgsed majanduskasvu numbrid olid ootuspärased, võib analüütikute hinnangul väliskaubanduse kokkutõmbumise mõju Eesti teise poolaasta majanduskasvule olla ulatuslikumgi, kui seni arvestatud.

Eesti olulisemate sihtturgude järsk jahtumine viimastel kuudel kinnitab ohtu, et Eesti majandus kasvab eeloleval perioodil oodatust vähem.

Kuigi kaubavahetuse mahtude kasvutempo alanemine on olnud tunnetatav juba viimased pool aastat, jäi juuli tulemus selgelt alla prognoosidele ning ilmestab suurepäraselt maailmamajanduse negatiivset mõju Eesti majandusarengule, teatas Suprema analüütik Veikko Maripuu.

?Praeguste arengute valguses on muutunud väga tõenäoliseks, et pärast teise kvartali detailsema majanduskasvu hinnangu laekumist statistikaametilt korrigeerime allapoole oma käesoleva ning järgneva aasta reaalse majanduskasvu prognoose,? ütles Maripuu.

Suprema on prognoosinud 2001. aasta majanduskasvuks 5,0% ja 2002. aastaks 5,4%

Ka Ühispanga analüütik Sander Danil tõdeb, et nõrgad väliskaubandusnumbrid ja suurenev defitsiit juulis võib tähendada SKT kasvu aeglustumist 3. kvartalis. Kvartalikasvu kukkumine alla 4% on Danili sõnul siiski veel vähetõenäoline.

Ühispank on prognoosinud aasta majanduskasvuks 4,8%.

Juuniga võrreldes vähenes kaupade sissevedu Eestis töötlemiseks 63%. Nii rahandusministeerium kui pangaanalüütikud prognoosivad allhangetest põhjustatud ekspordi languse jätkumist.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütiku Tuuliki Tolli sõnul on juulikuu ekspordi langus tingitud maikuu hüppelisest langusest impordis, mille mõjud juunis veel eriti ei avaldunud. ?Kuna aga töötluskaupade sissevedu vähenes ka juulis tugevasti, siis võib arvata, et langus ekspordis jätkub ka paaril järgneval kuul,? nentis Toll.

Ka Veikko Maripuud paneb Eesti väliskaubanduse ning majanduse kui terviku lähitulevikku silmas pidades enam muret tundma impordi järsk vähenemine.

?Impordi 20% langus juulis on keskmisest oluliselt suurem hälve, mistõttu võib eeldada impordi kasvutempo aeglustumise mõju Eesti lähituleviku ekspordiarengule,? märkis Maripuu.

Kõige suurem langus leidis aset masinate ja seadmete sektoris, kus ilmneb ligi miljardikrooniline ekspordi ja impordi kukkumine juuniga võrreldes.

?Arvestades tehnoloogiasektori mahtude kokkutõmbumist kogu maailmas paistavad masinate ja seadmete valdkonna drastilise kokkutõmbumise taga selgelt elektroonikatööstuse probleemid,? ütles Maripuu.

Sellesse sektorisse kuulub ka mobiiltelefone ja mobiilsideatribuutikat tootev AS Elcoteq Tallinn.

Oma osa töötluskaupade sisseveo tsüklilisuses on Hiinast toodavate mobiiltelefoniosade suuremahuliste partiide sisseveo perioodilisusel, teatab majandusministeerium. Ministeeriumi andmetel kahanesid võrreldes juuniga mobiiltelefonide allhanked 42% ning nende osade väljavedu 75%.

Ühispanga analüütiku Sander Danili hinnangul tähendab muutus väliskaubanduse statistikas tõenäoliselt seda, et Elcoteqi tootmismaht kas kukkus drastiliselt või viibis kogu ettevõte juulis kollektiivpuhkusel.

Danili sõnul võib puhkustega osaliselt seletada ka langust tekstiili- ja mööblitööstuse ekspordis juuniga võrreldes, mis kukkusid vastavalt 175 ja 96 mln krooni võrra.

?Arvestades, et olulist ekspordi kasvu ei toimunud üheski sektoris, sisaldavad juuli kaubandusnumbrid märke, et välisnõudluse vähenemine on liikumas tehnoloogiasektorist ka teistesse valdkondadesse,? tõdes Danil.

Eksport vähenes juulis võrreldes juuniga 29%, mis on viimase viie aasta kõige ulatuslikum kokkutõmbumine samal perioodil.

Maripuu prognoosib, et Eesti väliskaubanduse kasvutempo jääb teisel poolaastal drastiliselt alla esimese poolaasta numbritele ning nii eksport kui ka import saavutavad sel aastal umbkaudu 10% kasvu.

___________________________________________