Siim Kallas leiab raha maksuvaba tulu tõusuks

Ametiühingute keskliit (EAKL) saatis augusti lõpupoole riigikogule, pea-, sotsiaal-, välis- ja rahandusministrile, teenistujate ametiliitude keskorganisatsioonile ja tööandjate keskliidule pöördumise, milles taotleb maksuvaba tulu tõstmist tulevast aastast 1200 kroonile. Rahandusministeerium ei pea seda võimalikuks.

Äripäev on seisukohal, et kuna järgmisest aastast tõstetakse füüsilise isiku maksukoormust, siis peab tõstma ka maksuvaba tulu määra.

Ka EAKLi juht Kadi Pärnits märgib pöördumises, et lisaks planeeritavale elukalliduse tõusule tuleb töötajatel järgmisel aastal brutopalgast ära anda 3%, 1 töötuskindlustusse ja 2 pensionikindlustuse teise sambasse. Maksuvaba tulu suurenemine jätaks inimestele kuus kätte 52 krooni rohkem.

3% Eesti keskmisest brutopalgast on ca 150 kr. Töötuskindlustuse 1% oleks siis 50 kr, mis kompenseeritakski maksuvaba tulu määra tõusuga. Kuna II sammas on kohustuslik vaid uutele tööturule sisenejaile, võiks väita, et see puudutab vaid tühist vähemust. Samas suureneb see vähemus iga aastaga. Rahandusministeerium aga märgib, et riigi ja kohalike eelarvete pingelisuse tõttu maksuvaba tulu määra 2002. aastast tõsta ei saa. Samas on valitsus, tööandjad ja ametiühingud kolmepoolselt kokku leppinud eemärgis tõsta maksuvaba tulu määr alampalga suuruseni. Praegu on see 1600 kr, järgmisel aastal 1850 kr. Eelarved aga teadupärast kipuvad alati pingelised olema, nii et vaevalt kaugemas tulevikus maksuvaba tulu määra tõstmine lihtsam on.

Kust raha leida? Taas tuleb meelde tuletada kulunud väljendit kulude kokkuhoiust. Rahandusminister Siim Kallas koos peaminister Mart Laariga võiks hoolega tutvuda riigikontrolli ministeeriumides tehtud auditite tulemustega, mõelda kulutustele märksõnadega koosoleku- ja snuukerilauad ning ametiautod. Vaid tipid-täpid ? võib öelda. See-eest rasvased täpid.

Suurima kokkuhoiu saab aga omavalitsustest, keda maksuvaba tulu suurendamine rahandusministeeriumi väitel enim puudutab. Siin jõuame järgmise kulunud väljendini ? haldusreform. Ent paistab, et siseministeeriumil on purjus politseinikega rohkem tegemist.

Rahandusministeeriumil on küll plaanis kohalike omavalitsuste rahastamise skeemi mõnevõrra muuta ? neile ca 20% enam raha ja samaväärselt ka kohustusi juurde anda. Seda tuleb teha veelgi radikaalsemalt. N-ö täieliku isemajandamiseni välja. Omavalitsus peab oma rahakoti peal pidama ka koole/õpetajaid, haiglaid, politseid jne. Seega nende vastutus suureneb ja tuleb tõenäoliselt ka majanduslikku mõtlemist juurde.

Kui vallavanem on valiku ees, kas panna kinni kool, kultuurimaja või lasteaed, hakkab ta otsima võimalusi paremaks majandamiseks. Ja ilmutab ise initsiatiivi naaberomavalitsusega liitumiseks. Ja viriseb vähem keskvalitsuse kallal, kes raha ei anna ja säästlikkusele sunnib. Siis sunnib juba elu ise.