Swed-SEB peab Balti turul tagasi tõmbuma

Euroopa Komisjoni (EK) seisukoha SEB ja Swedbanki ühinemisplaani osas, nn statement of objections, saadetakse pankadele välja lähipäevil, ütles EK pressiesindaja konkurentsiküsimustes Michael Tscherny uudistebüroole Direkt. Tema sõnul tähendab taolise dokumendi väljastamine, et EK-l on pankade ühinemisplaani osas pretensioone.

Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas eile samale dokumendile viidates, et EK nõudmised pole nii suured, et plaanitud ühinemine võiks ära jääda, kuid samas teeb EK märkuseid kolmes punktis, kus kahe suurpanga ühinemine võib kahjustada konkurentsi.

Esiteks investeerimisfondid, kus pangal oleks ühinemisjärgselt 56 protsenti turust, teiseks leiab EK, et ühinenud pank domineeriks liigselt kaardi- ja makseteenuste alal, ning kolmandaks tuleb ära müüa osa tegevusest Balti riikides.

Lehe teatel peavad pangad hiljemalt 16. oktoobriks ehk kuu enne EK lõplikku otsust Brüsselile esitama oma ettepanekud. Enne seda toimub 24. septembril nn kuulamine, kus pankadel on võimalus kaitsta ja põhjendada oma ühinemissoovi EK, liikmesriikide konkurentsiametnike ning teiste osapoolte ees.

Ilmselt põhinevad EK pretensioonid pankade ühinemisplaani osas muu hulgas ka Eesti riigi tegevusel. Kuigi Euroopa Liidu läbirääkimistel pole välisministeeriumi asekantsler Alar Streimanni sõnul pankade teemat puudutatud, on Eesti kasutanud õigust arvamuse avaldamiseks.

Tänavu märtsis pöördus rahandusminister Siim Kallas EK konkurentsipoliitika peadirektoraadi poole kirjaga, milles palub arvestada Swedbanki ja SEB ühinemise käsitlemisel selle mõju siinsele pangandusturule, kuna nimetatud pankade tütarettevõtjad omavad üle 85 protsendi vastavast kaubaturust Eestis. Kallas väljendab kirjas muret Ühispanga ja Hansapanga ühendamise võimaliku plaani osas, sest see võib tekitada tõsiseid konkurentsiprobleeme ja võib olla vastuolus avalike huvidega.

EK järelepärimisele vastas 2. juulil siinne konkurentsiamet ? instants, kel Euroopa Liidu rakendusreeglite kohaselt on selles küsimuses õigus avaldada arvamust Eesti esindajana. ?Tõime välja ühinemise võimalikud probleemid Eestile,? ütles konkurentsiameti ühinemiste osakonna juhataja asetäitja Ivar Puusta. Probleemidering kattus juba rahandusministri kirjas mainituga.

?Meie lõppjäreldus oli, et konkurentsile oleks parem see, kui üks siinsetest pankadest jääks väljapoole ühinevat gruppi,? märkis Puusta, lisades samuti, et amet ei võtnud otsest seisukohta selles, et Hansa- või Ühispanka peaks müüma.

Eesti Panga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul pole praeguse seisuga Eesti Pangale ametlikult esitatud täiendavat informatsiooni Swedbanki ja SEBi ühinemiskavatsuste kohta. Samuti ei ole Eesti Pangale esitatud taotlust Hansapanga ja Ühispanga oluliste omanikeringi muutmiseks.

?Keskpanga prioriteet on, et ka võimaliku liitumise järel tuleb tagada piisav konkurents Eesti pangandusturul,? ütles Toots. ?Seetõttu on kahe Eesti suurpanga liitumine või ühised omanikud keskpanga silmis välistatud, sest Hansa- ja Ühispanga turuosa kokku ulatub üle 80 protsendi ? seda nii varade, laenude kui ka hoiuste arvestuses,? lisas ta.

Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul pole omanikud kas Hansa- või Ühispanga müügi osas mingit otsust teinud. Neivelt ei osanud täpsustada, kas enne EK lõpliku seisukoha selgumist Swedbanki ja SEBi ühinemistaotluse suhtes üldse selgub, mis muutused võetakse ette Balti pangandusturul.

?Hansapanka Eestis üksi müüa ei saa,? märkis Neivelt. ?Balti turgu vaadatakse tervikuna ning seetõttu müüakse kas Hansapanga Grupp või SEB Holding.? Ta lisas, et kui üks siinsetest pankadest peaks omanikku vahetama, siis Eesti klientidele sellest mingeid probleeme ei teki.

Tänavu veebruaris teatasid SEB ja Swedbank oma kavatsusest ühineda. Selle sammu tulemusel tekib Skandinaavia pangandusturule uus finantsgrupp nimega SEB Swedbank, mille varade kogumaht on ligikaudu 230 miljardit eurot. Suurpankade ühinemine vajab nii Rootsi kui ELi institutsioonide heakskiitu.