Kaevandusest saab turismiparadiis

Vallavolikogu esimees Ain Luuk näitab Kohtla kaevanduse rikastusvabriku paarikümne meetri kõrguse paekivitorni platvormilt Rakvere teatri peanäitejuhile Üllar Saaremäele inetuid kivirisumägesid, mis hakkavad juba tänavu ligi meelitama äkilist laskumist harrastavaid jalgratta-, suusa- ja lumelauasõitjaid.

?Tulen siit kindlasti alla laskma,? ütleb Saaremägi.

Kohtla-Nõmmel sündinud Saaremägi tõi äsja Rakveres lavale oma venna kirjutatud näidendi ?Jaanituli?, mille tegevuskohta ta paarikümnele teatrikriitikule rikastusvabriku torni otsast näitab.

Luuk saab Kohtla kaevanduse võtmed Eesti Põlevkivi peadirektorilt Mati Jostovilt kätte nädala pärast, kui riiklik komisjon tunnistab ligi miljon krooni maksma läinud ettevõtte sulgemistööd kordaläinuks. Seni peab turismikeskuse idee autor joonduma kaevanduse tujuka valvuri järgi, kes kell pool neli maa all voolu välja lülitab ja kaevandust vaatama tulnud teatrirahva pika ninaga jätab.

Jõhvi kultuurikeskuse juhataja Enn Käissi silmist lendab sädemeid, kui ta räägib Kohtlas mägironijatele avanevatest võimalustest. ?Tartu alpinismiklubi kulutas pool miljonit krooni 8meetrise ronimisseina ehitamiseks, kuid siin on 28meetrine paekivisein sentigi kulutamata käes,? õhkab Käiss. Vana alpinismihai toob juba eeloleval nädalavahetusel kaevandusse esimese mägironijate treeninglaagri.

Lähiajal kavatseb Käiss tõmmata lähedal asuvalt aheraine mäelt tornini ligi 120 meetri pikkuse kolmest trossist koosneva nn Himaalaja silla, millel turnimise kõrval tundub benji-hüpe laste liivakastimänguna.

Kaevanduskäikudesse rajatakse muuseum, mille eeskujudena terendavad silme ees Soome Outokumpu kaevandusmuuseum või Briti National Coal Mine Museum for England.

Muuseumi rajajad näevad vaimusilmas igal aastal ligi

20 000?30 000 külastajat. Selleks peavad nad maa-alustele reisidele meelitama vähemalt 40 bussitäit turiste kuus. Äriplaanis loodavad nad piletimüügiga teenida igalt bussitäielt 1000?1500 krooni.

Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja ekstreemspordikeskuse esmaseks avamiseks investeeritakse 1,6 miljonit krooni, millest lõviosa tuleb Eesti Põlevkivilt. Projekti edasiarendamiseks vajatakse 5,4 miljonit krooni, millest enamik kavatsetakse taotleda Euroopa Liidu abirahaprogrammilt PHARE.

Kaevandusfirma nõustus miljonikroonise investeeringuga, mis paratamatult tuleb paigutada sulgemistööde käigus maa-alustesse konserveerimistöödesse, ütleb Eesti Põlevkivi administratiivdirektor Lembit Kaljuvee. Sellele lisandub maailma suurima sammuva ekskavaatori EVG 35/65 üleandmine muuseumieksponaadiks.

?Eesti Põlevkivi 85aastane ajalugu väärib jäädvustamist,? räägib Kaljuvee. ?Kuid ettevõtmise jooksvate kulude katmises Eesti Põlevkivi osalema ei hakka.?