Merko kasvas üles pankade toel

Möödunud aastal Eesti suurimaks ehitusfirmaks kasvanud Merko Ehitust võib võrrelda mõningal määral Hansapangaga. Mõlema ettevõtte eesotsas on (olnud) juhid, kellele kuulub suur tükk enda juhitavast firmast.

Erinevalt aga nüüdseks suuresti väliskapitalile müüdud Hansapangast on 74 Merko Ehitusest ASi Merko Grupp ehk siis ettevõtte juhtide oma. Ning veel ? mõlema ettevõtte parim võimalus oma kiiret arengut jätkata on hõivata turuosa Läti ja Leedu turul.

Pärast Merko Ehituse sündi 1990. aastal on ettevõte püsinud pidevalt viie suurema Eesti ehitusettevõte seas. Möödunud aastal kerkis ettevõte käibeliidriks lisaks Eesti ehitusturule ka kogu Baltikumis.

Merko Ehituse ehitustööd said alguse Hansapanga uue maja ehitusest Tallinnas. Sellest peale pühendus Merko paljuski just pankade rajamisele. Üksteise järel kerkis nii Tallinna Panga, Forekspanga kui ka Eesti Ühispanga pilvelõhkuja. Möödunud aastal tõusis viimasena mainitud panga kõrvale ka 25korruseline Radisson SASi hotell, mille peatöövõtja oli just Merko Ehitus.

Peatöövõtt on Merko Ehituse üks peamisi töövaldkondi, millele on viimasel ajal lisandunud veel kinnisvaraarendus ja inseneriehitus, mille alla käib näiteks sildade ning sadamate väljaehitamine.

Kuna ettevõtte peamine tegevus on peatöövõtt, mis hõlmab endas suures osas projektijuhtimist ja vastutust ehitise õigeaegse valmimise ning kvaliteedi eest, koosneb Merko töötajaskond peamiselt pintsaklipslastest, kelle töövahendiks on kellu asemel arvuti.

Möödunud aastal Eesti turul miljardikroonise käibepiiri ületanud ettevõttes töötas vaid 194 inimest. Samas töötas statistikaameti andmeil eelmisel aastal ehitussektoris aga koguni 42 500 inimest. Kokku sai Merko grupp möödunud aastal tulu 1,4 mld krooni. Arvestades seda, et Eesti ehitusettevõtted tegid koos alltöövõtuga möödunud aastal 14,4 mld krooni eest ehitustöid, võib öelda, et tugevalt killustatud Eesti ehitusturust kuulub Merkole 10.

Kuumal 1997. aasta börsisuvel noteeriti Merko Ehtise aktsia ka Tallinna börsil.

Avaliku emissiooni käigus sai ettevõtte aktsiaid märkida hinnaga 100 krooni aktsia kohta. Arvestades vahepeal toimunud fondiemissiooni, mille tulemusena emiteeriti ühe aktsia kohta kaks uut aktsiat, teeb see aktsia märkimishinnaks praeguses mõistes 33,3 krooni ehk 9 vähem 36,4kroonisest hinnatasemest, millel väärtpaber eile Tallinna börsil lõpetas.

Lisaks väiksele kapitalikasvule on iga aasta aktsionäridele makstud ka dividende, mille suhtes on ehitusettevõttel olnud siiani küllalt stabiilne poliitika. Kuigi dividendide suurus on olnud keskmiselt 3 aktsia turuhinnast, on investeering Merko Ehituse aktsiatesse olnud investoritele üldjoontes üpris tulus.