Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mängu ilu ehk kuidas Pro Kapital tegutses

    Seni on oma uurimistegevusega reaalsete tulemusteni jõudnud Tallinna Väärtpaberibörs, kes leidis, et AS Pro Kapital Grupp (PKG) on korduvalt esitanud eksitavat, puudulikku või ebaõiget informatsiooni või jätnud selle hoopis avaldamata, kahjustades sellega investorite huve.
    Uurimise tulemuseks oli pretsedenditu otsus ? PKG väljaheitmine börsilt.
    Kõrvalvaataja ei pruugigi aru saada, mida PKG valesti tegi. Sisuliselt võib väita, et juhul kui PKG oleks kuulunud ainuisikuliselt Ernesto Preatonile, siis oleks toimunud tehingud olnud tema eraasi. Kuna aga tegemist oli avaliku ettevõttega, millesse on raha paigutanud umbes 450 aktsionäri, siis koorub tehingutest välja hulgaliselt ebameeldivaid seiku, mis viitavad sellele, et Pro Kapital on ostnud kinnistuid peamiselt Ernesto Preatoniga seotud ettevõtetelt ning teinud seda kallilt ? oluliselt üle turuhinna.
    Sisuliselt on Pro Kapitali teised aktsionärid pidanud Preatonilt ära ostma selle, mida ta neile pakub, ja sellise hinnaga, mida ta neilt nõuab.
    Alljärgnevalt üritame anda ülevaate toimunu põhimõtetest, tehes seda mõningate näidete varal.
    Enamikus kahtlastest tehingutest on figureerinud Hongkongis registreeritud offshore-firma Baltic Investments Ltd. nimi.
    Tegemist on ettevõttega, millest Ernesto Preatoni on üritanud korduvalt distantseeruda. Ka on vasturääkivad PKG avalikustatud andmed Baltic Investmentsi seotusest Preatoniga.
    Samas on Baltic Investments just see ettevõte, kes kahtlastelt tehingutelt enim kasu on lõiganud.
    Nende keeruliste skeemide juures tuleks tähele panna veel üht asjaolu. Nimelt kuulus enamik vaidlusalustest kinnistutest Preatonile või temaga seotud isikutele juba enne Pro Kapitali börsile tulekut.
    Näiteks OÜ Larvikk (praegune Ilmarise Kvartal) oli juba 1996. aastal Pro Kapitali omanduses, OÜ Nurmelin (praegune Kristiine Keskus) oli samal aastal Preatoni abikaasa Olga Klausseni omanduses, OÜ Ermekta (Vene 19) aktsiad olid aga Aivar Pihlaku käes. Viimase käes olid 1998. aastal ka pooled Arco Kinnisvaraarenduse (Tondi Kvartal) aktsiad.
    ___________________________________________
    Kuni 2000. aasta lõpuni esindas Baltic Investmentsi Eestis Preatoni ihujurist Aivar Pihlak. Alates 2001. aastast esindab Baltic Investmentsi Aivars Blumins, kes nagu Pihlakki on Ernesto Preatonile lähedalseisev isik.
    Baltic Investmentsi raamatupidamisdokumendid võttis maksupolitsei ära Pro Kapitaliga samast majast asukohaga Tallinn, Narva mnt 13. Samas majas ja samal korrusel asub ka Ernesto Preatoni kontor. Mitmetel dokumentidel on Baltic Investments Ltd. aadressiks märgitud Jõe tn 2, mis on sisuliselt sama maja kui Narva mnt 13.
    ___________________________________________
    (17 200 m2 kesklinnas)
    23.10.1998 ostis PKG Baltic Investmentsilt 90 aktsiaseltsist Vinkrist (hilisem Rotermanni Kvartali AS). Baltic Investmentsi esindas Aivar Pihlak. Pro Kapital Gruppi esindas Andrus Laurits.
    28.10.1998 ostis PKG veel 10 ASist Vinkrist.
    25.12.1998 müüdi 90 Vinkristist Baltic Investmentsile tagasi, kuna väidetavalt olevat Baltic Investmentsi esindaja lepingus hinnaga eksinud. Baltic Investmentsi esindas Aivar Pihlak, kes oli samaaegselt PKG nõukogu liige. Lepingutingimustes eksimisest rääkis samuti Pihlak, mitte mainides, et just tema oli see, kes esindas Baltic Investmentsi.
    ASi Vinkrist nõukogu liikmed olid nii Ernesto Preatoni kui Aivar Pihlak. Preatoni seotust Aktsiaseltsiga Vinkrist ei avaldatud.
    29.11.1999 omandas PKG 90 protsenti ASi Vinkrist aktsiatest, makstes nende eest 82 mln kr. Selle tehingu kohaselt maksis ruutmeeter Rotermanni kvartalis Pro Kapitalile ligi 5000 krooni. Samas piirkonnas on ruutmeetri eest kõige enam makstud 2400 krooni ehk poole vähem. Kannatajateks Pro Kapitali aktsionärid?
    Ernesto Preatoni sai Rotermanni kinnistute tagatisel Ühispangast laenu juba septembris 1999. Tekib küsimus, kuidas oli Ernesto Preatonil võimalik laenu saada, kui ta enda väitel pole Baltic Investmentsiga seotud?
    ___________________________________________
    (umbes 6 hektari suurune mereäärne maa-ala Tallinna kesklinna läheduses Linnahalli ja vesilennukite angaaride vahel)
    Esialgne versioon ?mai 2001
    17. mail 2001 teatas Pro Kapital Grupp börsile, et ASi Pro Kapital Grupp tütarettevõte AS Pro Kapital Eesti ostis 100 ASi Kalaranna aktsiatest Ernesto Preatoniga seotud isikutelt investeerimisfirma Baltic Investments Ltd. vahendusel.
    Lepingule kirjutasid alla Baltic Investmentsi esindaja Aivars Blumins ja Pro Kapital Eesti juhatuse liige Andrus Laurits.
    Hilisem versioon ?juuli 2001
    Pettinary Halduse poolt allkirjastas lepingu Andrei Proskura. Pettinary Haldus on registreeritud Narva mnt 13, Pro Kapitaliga samas majas. Andrei Proskura töötab aga riiulifirmade müügiga tegelevas ASis Larssen, mis samuti asub Narva mnt 13.
    Pro Kapital Eesti juhatuse liige Andrus Laurits teatas juulis 2001, et ta sõlmis ASi Kalaranna ostu-müügilepingu hoopis 17. mail OÜga Pettinary Haldus, kes oli Kalaranna aktsiad ostnud Baltic Investmentsilt juba 1. märtsil 2001.
    Pro Kapital Eesti juhatuse liige Laurits ei osanud põhjendada, miks ei teatatud börsile varem, et Pro Kapital ei ostnud 142 miljoni krooni eest 60 hektarit maad Tallinna Linnahalli taga mitte Baltic Investmentsilt, vaid tundmatult riiulifirmalt OÜ Pettinary Haldus.
    Vastuolud
    Esialgses teates räägiti Baltic Investmentsist kui Ernesto Preatoniga seotud ettevõttest. Hiljem seostest vaikiti.
    Pro Kapital Eesti juhatuse liige Andrus Laurits kommenteeris segadust lepingutega nii, et esialgne Baltic Investmentsiga sõlmitud leping oleks tulnud puruks rebida. Puruks rebimine ei muuda teatavasti lepingut kehtetuks.
    AS Kalaranna tagas oma varadega Ernesto Preatoni 20 mln krooni suurust eraisikulaenu Hansapangast juba aastal 2000.
    Pro Kapitali poolaasta aruandes on ASi Kalaranna soetamisel saadud maade ja ehitiste väärtuseks hinnatud 76,7 mln krooni ning 65,2 mln krooni kajastatakse firmaväärtusena. Sellest saab välja lugeda, et kinnisvara on tunduvalt odavam kui ASi Kalaranna eest makstud 142 miljonit. Kannatajateks Pro Kapitali aktsionärid?
    ___________________________________________
    (endine Tallinna Lihakombinaadi kinnistu)
    25.04.2001 ostis Pro Kapital 55 osaühingust Torreon ettevõttelt nimega Svalbork Invest, millele kuulus endine Tallinna Lihakombinaadi kinnistu.
    Svalborki eest sõlmis lepingu Aivar Pihlak. Svalbork kuulus 100 protsendi ulatuses Baltic Investmentsile. Ka olid Svalbork Investi juhatuse liikmed samaaegselt Pro Kapitali nõukogu liikmed
    Hiljem leppisid tehingu pooled kokku, et Pro Kapital ostab ka ülejäänud 45 OÜ Torreon osakapitalist. Nimetatud 45 kuulus aga Baltic Investmentsile. Pro Kapital maksis juba 2001. aasta märtsis 100 protsendi ulatuses OÜ Torreoni eest. 45 protsendi ostmise kohta pole seni teadet tulnud.
    Pro Kapital teatas samuti, et Svalbork Invest omandas osaluse OÜs Torreon 31.08.1998. Svalbork asutati aga alles 14.01.1999. Hiljem avaldati parandatud börsiteade, mille järgi omandati osalus tegelikult 31. augustil 1999.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Bigbanki laenuportfell tegi rekordi
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.