Töö peab alati olema huvipakkuv

Pangajuhi elukutse raskeimaks küljeks peab ärijuhtimise magistrikraadiga kolme lapse isa tasakaalu leidmist innovatiivse ja konservatiivse poole vahel.

Oma edu võtmeks arvab Värk olevat oskuse head meeskonda moodustada. ?Hindan intelligentseid kolleege ja alluvaid. Mitte selliseid, keda tuleb pidevalt liistule tõmmata. Tegelikult on mul vedanud, sest olen oma meeskonda valinud õiged inimesed, kes on olnud lojaalsed ning vajadusel valmis ka vastutust kandma. Eriti selgelt tulid need omadused esile paar aastat kestnud raskel ja ebakindlal ajal, enne seda kui Sampo Optiva Panga ära ostis,? räägib tippjuht.

Kuigivõrd küll, aga ma ei tähtsustaks seda kaine planeerimise momenti üle. On ka palju muid tegureid, mis karjääri kulgu mõjutavad, ametiredelil tippu pürgimise juures on sihipärasest planeerimisest võib-olla isegi olulisem oskus olla õigel ajal õiges kohas. Ka on minu jaoks alati olnud edasiviivaks jõuks see, et töö oleks huvitav. Tegutsen panganduses juba kümnendat aastat ja igavuse üle pole küll põhjust olnud kurta.

Kui nüüd rääkida ärimaailmas tegutsejatest, siis oluline on oskus olukorda kainelt analüüsida ja riske õigesti hinnata. Tuleb anda endale aru, mis mujal maailmas toimub ja kuidas see võiks meid mõjutada, Eesti on ju avatud ühiskond.

Neid on olnud mitu, kuid nad põhinevad ühel printsiibil: omanikke tuleb tekkinud probleemidest õigeaegselt teavitada, sest siis ollakse valmis isegi halbu uudiseid aktsepteerima. Hiljem lagedale tulevad ebameeldivad ?üllatused? ja varjatud info ei meeldi kellelegi. Esimene sellelaadne otsus tuli teha Investeerimispanga algusaastail, kui see printsiip polnud veel nii teadvustunud ega omal nahal kogetud. Otsus oli õige ja andis kindla teadmise ja toe selle tõe järgimiseks hilisemates olukordades.

Tooksin kaks näidet: Eesti Investeerimispanga lõpuperioodil omandas Investeerimispanga meeskond äriringkondades hea reputatsiooniga professionaalse teami maine, mida nii konkurendid kui kliendid hiljem hea sõnaga meenutasid. Teine oli Optiva Pangale strateegilise omaniku leidmine, mis kindlustas panga tuleviku.

Ei oska ühte suurt viga välja tuua. Võib-olla on minu juhtimisstiili nõrkuseks aeg-ajalt olnud see, et olen kohati liiga tolerantne ja kannatlik ? mõnede otsuste tegemisel oleksin pidanud olema kiirem ning järsem.

Minu eriala, majandusküberneetika, sisaldas suhteliselt palju matemaatikat ja statistikat. Matemaatika loob hea analüütilise ja loogilise, korrastatud mõtlemise baasi. Lõpetasin ülikooli vene ajal, mil kaasaegset juhtimist ei õpetatud. Hiljem kaitsesin magistrikraadi ärijuhtimises, millest on ettevõtte igapäevatöös olnud väga palju praktilist kasu.

Persoon, keda pean enda heaks eeskujuks, oli minu esimese töökoha direktor Ülo Pärnits. Tema oli uuendustele avatud ega hoolinud pisikestest, bürokraatlikest takistustest ja paljud 80ndate aastate teise poole uuendusideedest majanduses said alguse just Mainori seinte vahelt.

Üks olulisemaid eesmärke on, kuna pank kannab nüüd Sampo nime, et me siin Eesti turul inimestele rohkem teadvustuksime. Põhiliselt teatakse Sampo kindlustust, aga me tahaksime olla ikka laiapõhjaline finantsinstitutsioon. Iga strateegia edukus sõltub inimestest. Praegu üritame organisatsiooni sisemist efektiivsust tõsta ja viia pangatöötajateni sõnumi, mis tulevikus toimuma hakkab.

Noh, saan palka vastavalt turu tingimustele. Ajakirjanduses on avaldatud ka tippjuhtide palgaskaala, ütleksin, et minu töötasu mahub enam-vähem etteantud raamidesse. Kümnekordseid möödapanekuid seal pole olnud.

Investeerimispank oli selline väike institutsioon. Kokku töötas meid seal kolmekümne ringis. Sampo on suur kontsern, kus töötab ca 350 inimest. See on suur erinevus. Ka on praegu juhi tegevus rohkem suunatud organisatsiooni juhtimisse, varasema tegevuspõhise juhtimise asemel. Investeerimispanga tegevusvaldkonnaks oli ettevõtete krediteerimine, nüüd tegutseme palju laiemalt. Positiivne oli see, et kuna Investeerimispanga omanikud olid alguses sellised institutsioonid nagu EBRD , siis sain seal tugeva rahvusvahelise suhtlemise kogemuse, mis tuleb nüüd Sampo Panga omanikega suheldes kasuks.

Pangandus on oma olemuselt pidevas muutumises. Pank pole enam lihtsalt deposiite vastu võttev ja laenu andev finantsasutus, vaid suudab laiale tarbijaskonnale orienteeritud asutusena pakkuda kliendile tervet hulka muid teenuseid. Ka toimub finantsteenuste pidev integreerumine nii kindlustus- kui ka teiste valdkondadega. Isegi klientidega suhte loomise protsess on muutunud keerukamaks. Kui varem, traditsioonilise kommertspanganduse ajal oodati, kuni klient kohale tuli, siis nüüd tuleb ise kliendi juurde minna.

Kuigi palju on küll. Pangandus on valdkond, mis sunnib riske teadvustama. Seda olen ma ka eraelus hakanud rohkem tegema ja muutunud heas mõttes konservatiivsemaks.

Keeruline on ühendada panganduses vajalikku konservatiivsust ja innovatiivsust, mida pidevalt tihenev konkurents finantsteenuste osas nõuab. Arengumootorit tuleb ikka käimas hoida ja pakkuda turule uusi tooteid.

Oleme praegu suuruselt kolmas kommertspank, kuid meie eesmärk ei ole turuosade pärast võistelda ja iga hinna eest kasvada. Hansapank ja Ühispank on meist mitmeid kordi suuremad ja me ei tahagi oma aktivate ja laenuportfellide mahu poolest neile järgi jõuda. Sampo kavatseb pakkuda teistele konkurentsi eelkõige finantsnõustamise osas. Ettevõtete poole pealt oleme peamiselt orienteeritud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tulevik sõltub muidugi palju ka sellest, mis maailma finantsturul toimub.

Autor: Edith Kiilmaa