Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Perfektne jam session
Kui tavaliselt salvestab Ameerika rokkbänd live-plaadi poole aastaga, siis Live?i viies albumitäis muusikat valmis nagu nipsti, kolme ning poole nädalaga. See ?üks pikk hingetõmme? on tunda esimesest noodist viimaseni.
?V? kõlab kui jam session, kus tehakse seda muusikat, mille vaim parasjagu peal on. Traditsiooniliste omakõlaliste lugude kõrval esitatakse seekord ka idamaise puudutusega teoseid ning enda tervituslaule teistele toredatele bändidele, näiteks Red Hot Chili Peppersile (?OK??) ja Filterile (?Deep Enough?).
Ilmselt kasutasid Ed, Patrick ja kaks Chadi pärast pikka maailmaturneed võimalust ja mängisid ennast tühjaks. Mitte väsinuks, vaid puhtaks ? hügieen loomingulise tegevuse kaudu.
Kindlasti pole ?V? jam session katsetuste mõttes. Live on üks kontseptuaalsemaid kaasaegseid postgrunge ansambleid, kelle lõpp-produkt kõlab alati perfektselt. Live teeb ideedega tööd, mitte ei kasuta neid kohe ära.
Kõik ?V? palad on detailselt viimistletud ja tänapäevaste sound?idega üle käidud. Trendidega kaasaminek võib olla küll ka üheks põhjuseks, miks senised Live?i sõbrad ei pruugi uuest plaadist vaimustuda. Teine põhjus seisneb otsekohesuses ? sõnum, millele varem vihjati, hüütakse nüüd kõvahäälselt välja. Seda nii sõnade kui muusika tasandil.
Küll aga rokib ?V? täiega. Rokib ja raputab. Kuid raputab nii, et ei puuduta. Võib-olla see polekski probleem, aga varem on Live osanud sügavale põue pugeda. Ennustan, et oskab ka järgmine plaat. Seniks rokime.
Live ?V?
Radioactive Records 2001
www.friendsoflive.comAutor: Mart Normet