Nafta hind kahe aasta madalaimal tasemel

"Ei saa sugugi kindel olla, et nafta hinna langus sellega läbi oleks," edastas Platts maakleri kommentaari.

Septembri terrorirünnakust alates on nafta hind langenud 33%, sest investorid kardavad, et maailmamajanduse jahtumise oht kahandab oluliselt nafta ja naftasaaduste tarbimist.

Hinnalangust ei suutnud peatada ka Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) kava kärpida tänavu nafta tootmist juba neljandat korda, et hoida nafta hind soovitud vahemikus 22-28 dollarit barrel. OPECil ei jäägi muud üle, sest nafta hinna jätkuv langus paneks raskesse olukorda liikmesriikide täielikult naftast sõltuvad majandused.

OPECi peasekretär Ali Rodrigiez-Araque teatas, et kartelli liikmete seas võtab üha enam maad veendumus, et nafta tootmist tuleks vähendada miljoni barreli võrra ööpäevas. Kärbe kinnitatakse tõenäoliselt organisatsiooni ministrite kohtumisel Viinis 14. novembril.

Samas ei ole analüütikud ja vaatlejad kärpe tulemuslikkuses veendunud. 40 protsenti maailma naftaturust kontrolliv OPEC võib küll tootmist vähendada, kuid kartelli mittekuuluvad naftatootjad, nagu Norra, Venemaa ning Mehhiko ei tule kõigi eelduste kohaselt otsusega kaasa. Ilma nende koostööta ei ole tootmise vähendamisel nafta hinnale loodetud mõju.

Seda möönis ka Rodrigez, märkides, et OPEC võib üksinda liikuda kuni "teatud punktini", kuid kartelli mittekuuluvate riikide abita on nafta hinna stabiliseerimise võimalus "piiratud".

OPECisse mittekuuluvad riigid ei kiirusta kartelli otsustega liituma, sest nende majandused ei ole naftast eluliselt sõltuvad.

OPEC on tänavu tootmist piiranud 3,5 miljoni barreli võrra päevas. Samas on Saudi Araabia järel suuruselt teine tootjariik Venemaa suurendanud naftatoodangut ligi 500 000 barreli võrra päevas, millele järgmisel aastal peaks lisanduma veel 300 000 barrelit. OPECi president Chakib Khelil hindas oktoobri alguses, et Venemaale on toodangu suurendamine teenimatult toonud juba 5 miljardit dollarit ehk 86 miljardit krooni lisatulu.