Pensioni teine sammas sai veel ühe seaduse

Sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius nentis, et selle seaduse vastu võtmisega inimese jaoks küll midagi konkreetselt ei muutu. Lisaks möönis ta, et kuivõrd esialgses seaduses oli pensionide indekseerimine mõnevõrra kohmakalt sõnastatud, siis uue variandi järgi peaks see igale inimesele arusaadavam olema.

?Opositsiooni poolt tuli küll ettepanek pensionikassasse laekuva raha kasvu ja majanduskasvu keskmine siduda keskmise palga kasvuga, kuid see ei leidnud sotsiaalkomisjonis toetust, sest see diferentseeriks edukamad pensionärid vähemedukamatest,? ütles Vilosius. Sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud seadusesse on viidud sisse muudatused seoses kogumispensionisüsteemi rakendamisega, muutes riikliku pensioni kindlustusosaku suurust määrava pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvutamist.

Kogumispensioni süsteemiga liituja riikliku pensioni kindlustusosaku arvutamisel võetakse arvesse üksnes riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (16) ning kogumispensioniga liitumise järgsete aastate kohta arvutatav kindlustusosak jääb seega proportsionaalselt (nelja kahekümnendiku ehk ühe viiendiku võrra) väiksemaks.

Samas säilib teise sambaga ühinejal õigus pensioni baasosale täies ulatuses. Samuti säilivad sellise isiku suhtes vanaduspensioni miinimumgarantiid, mille kohaselt vanaduspension ei ole väiksem rahvapensioni määrast. Kuivõrd pensioni teine sammas ei kata töövõimetuse riski, siis laienevad ka kogumispensioni süsteemiga liituja töövõimetuspensionile samad miinimumgarantiid kui mitteliitujale.

Seadusega edasilükatud vanaduspensioni sätestamine loob senisest paindlikumad võimalused tööelust pensionile siirdumiseks ning annab isikule võimaluse suurendada oma vanaduspensioni pensioni määramise aja edasilükkamisega. Edasilükatud vanaduspension on pensionivalemi järgi arvutatud vanaduspensionist suurem 0,6 võrra iga kalendrikuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka.