• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IT-firma XXL vaagub

    Tänavu esimese kuue kuuga vähenes ettevõtte kahjum võrreldes möödunud aastaga küll 3,9 miljonilt kroonilt 3,4 miljonile, ent võlakohustused nii pankadele kui maksuametile on kasvanud viimase poole aastaga üle 6 miljoni krooni. Ettevõtte omakapital on negatiivne olnud juba kaks aastat, kuigi seadus nõuab, et omakapital moodustaks aktsiakapitalist vähemalt poole, XXLi puhul 12,5 miljonit krooni. Seaduse täitmiseks peaks omanikud firmasse juurde panema vähemalt 17 miljonit krooni.
    ?Aasta jooksul oli enamjagu ajast kassavoog negatiivne,? põhjendas ettevõtte juht Arho Anttila tupikusse sattumise põhjuseid. Ent ta on optimistlik, sest Eestis toob ettevõte tema sõnul rohkem sisse, kui välja viib, ning aasta lõpus on sama oodata Lätis ja Leedus.
    Anttila sõnul on kavas veelgi tegevusmudelit muuta ja raha kokku hoida. Suvel alustas Kinexi töötajate baasil XXL Ärisüsteemid, mis tegeleb tarkvara müügi ja hooldusega ning mis peaks XXLi kokku kuivavat käivet mitmekordistama. ?Lisaks on kavas alustada ühe seotud haruga,? lisas Anttila, ent keeldus täpsustamast.
    Anttila ütles, et XXLi tegevuse viimiseks normaalsetesse rööbastesse pole vaja 20 miljonit krooni, vaid piisab teoreetiliselt 2 miljonist kroonist. Sellega paralleelselt on kavas vähendada aktsiate arvu, et vabaneda seaduserikkuja staatusest.
    XXL pole börsile septembris lõppenud kolmanda kvartali tulemusi veel saatnud. Need peaks laekuma selle nädala jooksul.
    Börs on seaduserikkujat seedinud kaks viimast aastat. Börsi turunduse ja avalike suhete osakonna juht Eva Palu ütles, et XXL on börsi juhtkonnal vaatluse all. ?Oleme probleemidest teadlikud,? ütles ta.
    Ta lisas, et otsust pole XXLi suhtes veel tehtud ja kui otsus tuleb, siis antakse sellest teada. ?Lihtsalt pole tehtud,? vastas Palu küsimusele, miks pole seaduserikkujat veel minema löödud.
    Väiksemad aktsionärid on XXLi kehva seisuga juba leppinud. Suuruselt neljanda aktsionäri, kinnisvarafirma AS S.I. Investeeringud juht Priit Pihelpuu ütles, et aktsiad tulid firma nimele juba Pennu ajast ja tõenäoliselt mõne laenu tagatisena. ?See on juba ära unustatud,? kirjeldas ta 112 500 aktsia saatust, mille turuväärtus on täna 371 250 krooni.
    Üks suuremaid XXLi eraisikust aktsionäre, 11 500 aktsiat omav investeerimispanga LHV partner Tõnis Haavel ütles, et ei ole samuti viimastel kuudel XXLi tegevuse vastu huvi tundunud. Ta ütles, et XXLi probleem on selles, et juhtkond üritab raha sisse panna, aga pole neid, kes tahaksid seda teha. Haaveli sõnul oleks ratsionaalselt mõeldes mõistlik uus ettevõte luua.
    XXLi suurim võlausaldaja on 7?8 miljoni krooniga Nordea Pank, kel seni pole XXLi suhtes pretensioone olnud. Nordeale järgneb maksuamet 5,5 mln kroonise nõudega, sellest moodustas tulumaksuvõlg oktoobris 73 000 krooni, käibemaksuvõlg 2,1 mln krooni, sotsiaalmaksuvõlg ligi miljon krooni ja intressivõlg 1,7 miljonit krooni. Maksuameti võlast ei tunnista XXLi juhtkond ligi 2 miljoni kroonist käibemaksuvõlga, mis tuli üle Alo Koobi juhitud Pennust ja mille kohta on maksupettuse tunnuste põhjal algatatud kriminaalasi. Maksuameti avalike suhete juht Koit Luus ütles, et kuigi XXL jätab maksuametile süstemaatiliselt maksud maksmata, ei saa maksuamet pankrotiga ähvardada, sest pandiõigused ja töötasud lähevad rahuldamisele enne maksuameti nõuet. XXLil on materiaalset vara vaid 4 miljoni krooni eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.