IT-firma XXL vaagub

Tänavu esimese kuue kuuga vähenes ettevõtte kahjum võrreldes möödunud aastaga küll 3,9 miljonilt kroonilt 3,4 miljonile, ent võlakohustused nii pankadele kui maksuametile on kasvanud viimase poole aastaga üle 6 miljoni krooni. Ettevõtte omakapital on negatiivne olnud juba kaks aastat, kuigi seadus nõuab, et omakapital moodustaks aktsiakapitalist vähemalt poole, XXLi puhul 12,5 miljonit krooni. Seaduse täitmiseks peaks omanikud firmasse juurde panema vähemalt 17 miljonit krooni.

?Aasta jooksul oli enamjagu ajast kassavoog negatiivne,? põhjendas ettevõtte juht Arho Anttila tupikusse sattumise põhjuseid. Ent ta on optimistlik, sest Eestis toob ettevõte tema sõnul rohkem sisse, kui välja viib, ning aasta lõpus on sama oodata Lätis ja Leedus.

Anttila sõnul on kavas veelgi tegevusmudelit muuta ja raha kokku hoida. Suvel alustas Kinexi töötajate baasil XXL Ärisüsteemid, mis tegeleb tarkvara müügi ja hooldusega ning mis peaks XXLi kokku kuivavat käivet mitmekordistama. ?Lisaks on kavas alustada ühe seotud haruga,? lisas Anttila, ent keeldus täpsustamast.

Anttila ütles, et XXLi tegevuse viimiseks normaalsetesse rööbastesse pole vaja 20 miljonit krooni, vaid piisab teoreetiliselt 2 miljonist kroonist. Sellega paralleelselt on kavas vähendada aktsiate arvu, et vabaneda seaduserikkuja staatusest.

XXL pole börsile septembris lõppenud kolmanda kvartali tulemusi veel saatnud. Need peaks laekuma selle nädala jooksul.

Börs on seaduserikkujat seedinud kaks viimast aastat. Börsi turunduse ja avalike suhete osakonna juht Eva Palu ütles, et XXL on börsi juhtkonnal vaatluse all. ?Oleme probleemidest teadlikud,? ütles ta.

Ta lisas, et otsust pole XXLi suhtes veel tehtud ja kui otsus tuleb, siis antakse sellest teada. ?Lihtsalt pole tehtud,? vastas Palu küsimusele, miks pole seaduserikkujat veel minema löödud.

Väiksemad aktsionärid on XXLi kehva seisuga juba leppinud. Suuruselt neljanda aktsionäri, kinnisvarafirma AS S.I. Investeeringud juht Priit Pihelpuu ütles, et aktsiad tulid firma nimele juba Pennu ajast ja tõenäoliselt mõne laenu tagatisena. ?See on juba ära unustatud,? kirjeldas ta 112 500 aktsia saatust, mille turuväärtus on täna 371 250 krooni.

Üks suuremaid XXLi eraisikust aktsionäre, 11 500 aktsiat omav investeerimispanga LHV partner Tõnis Haavel ütles, et ei ole samuti viimastel kuudel XXLi tegevuse vastu huvi tundunud. Ta ütles, et XXLi probleem on selles, et juhtkond üritab raha sisse panna, aga pole neid, kes tahaksid seda teha. Haaveli sõnul oleks ratsionaalselt mõeldes mõistlik uus ettevõte luua.

XXLi suurim võlausaldaja on 7?8 miljoni krooniga Nordea Pank, kel seni pole XXLi suhtes pretensioone olnud. Nordeale järgneb maksuamet 5,5 mln kroonise nõudega, sellest moodustas tulumaksuvõlg oktoobris 73 000 krooni, käibemaksuvõlg 2,1 mln krooni, sotsiaalmaksuvõlg ligi miljon krooni ja intressivõlg 1,7 miljonit krooni. Maksuameti võlast ei tunnista XXLi juhtkond ligi 2 miljoni kroonist käibemaksuvõlga, mis tuli üle Alo Koobi juhitud Pennust ja mille kohta on maksupettuse tunnuste põhjal algatatud kriminaalasi. Maksuameti avalike suhete juht Koit Luus ütles, et kuigi XXL jätab maksuametile süstemaatiliselt maksud maksmata, ei saa maksuamet pankrotiga ähvardada, sest pandiõigused ja töötasud lähevad rahuldamisele enne maksuameti nõuet. XXLil on materiaalset vara vaid 4 miljoni krooni eest.