Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaated ja tulumaks

    Proportsionaalse ja progresseeruva tulumaksu kohta on Eestis juba piisavalt palju räägitud, ent teema ei ole muutunud karvavõrdki vähem aktuaalseks. Usun, et vaidlused mõlema süsteemi eelistest ja kahjudest jätkuksid ka siis, kui läheksime üle progresseeruvale astmelisele tulumaksule, millele avaldas hiljuti toetust lisaks Keskerakonnale üks MIR-koalitsiooni juhtfiguuridest.
    Probleemi juur peitub ilmselt erinevates maailmavaadetes. Vasakpoolseid ideid propageerivad poliitikud (võimalik, et sageli endale selgelt teadvustamata) ?näitavad näpuga? samas suunas, kuhu vaatasid eelmiste sajandite sotsialismi ja kommunismi ?isad?, kui nad kirjutasid traktaate proletariaadi ekspluateerimisest kapitalistide poolt. Võtta rikka taskust ja panna vaese taskusse tundub ka praegu olevat kõige lihtsam viis ?sotsiaalse võrdsuse? kehtestamiseks.
    Sõltumata sellest, kas riigis kehtib proportsionaalne või progresseeruv tulumaks, absoluutarvudes maksavad rikkad ikka rohkem. Ent progresseeruva tulumaksu pooldajate põhiargument on väide, et rikastel on olemas võimalus maksta veelgi rohkem, võrreldes sellega, mida nad maksavad proportsionaalse süsteemi tingimustes. Ka need väited ?lõhnavad? ammustest aegadest tuntud hüüdlause ?igaühelt tema võimete kohaselt?? järgi.
    Ka rõhutavad progresseeruva tulumaksu pooldajad sellele, et vaestel kulub suurem osa tulust (või hoopis kogu tulu) primaarsete vajaduste rahuldamiseks. Kuid selline vaesuse olemus ongi! Riiklikul tasandil püütakse seda aspekti progresseeruva tulumaksu süsteemi regulatsiooni kaudu vaestele heastada ja heastamise allikas on rikkad.
    Selle lähenemisega võideldakse rikaste vastu, kuigi peaks võitlema hoopis vaesuse vastu (kas meenub miski 20. sajandi alguse Nõukogude Venemaa ajaloost?). Teiseks, mõned teadlased käsitlevad progresseeruva tulumaksuga süsteemi sel juhul mitte kui subsiidiumit vaestele, kompenseerimaks väikest sissetulekut, vaid kui subsiidiumit äriringkondadele, kel tekib võimalus seeläbi maksta väiksemaid palku. Milleks maksta suuremaid palku, kui riik nagunii toetab alatasustatud töötajaid.
    Proportsionaalse tulumaksu pooldajad toovad oma vaadete õigustamiseks fakte, et nii avalikud hüved ning teenused kui ka hääletamisõigused on võrdsed kõigi jaoks, sõltumata panusest riigi kui süsteemi ülalpidamisse. Rikaste panus on aga absoluutarvudes suurem nii proportsionaalses kui ka progresseeruvas süsteemis. Võib tunduda, et eksisteerivas olukorras sotsiaalne võrdsus juba on tasakaalust väljast ja astmeliselt progresseeruva tulumaksuga on võimalik seda tasakaalust aina kaugemale viia.
    On loogiline, et rikaste iga seaduslik ja ebaseaduslik samm maksude optimeerimise suunas ei tekita ainult otsest kaotust riigieelarve vähenevate maksutulude näol. Makromajanduslikul tasemel on tegemist veelgi suurema probleemiga, kuna optimeerimisele suunatakse ressursid (aeg, raha, intellektuaalne potentsiaal), mida saaks kasutada mujal, tõstes sellega majanduse üldist produktiivsust. Proportsionaalse tulumaksu süsteemis on lahendatud üks kahest progresseeruva tulumaksuga süsteemis eksisteerivast küsimusest ? kuidas kajastada ametlikud tulud legaalselt või illegaalselt nii, et need oleksid maksustatavad madalama tulumaksu määraga, ja teiseks, kuidas mitte näidata ametlikke tulusid. Õigemini ei ole see mitte lahendatud, vaid proportsionaalses süsteemis esimene küsimus lihtsalt ei eksisteeri.
    Kuigi Eestis ei ole astmeliselt progresseeruvate tulumaksumäärade süsteemi, on meil tegelik tulumaks siiski progresseeruv. Mida rohkem teenime, seda rohkem tulumaksuna protsentuaalselt maksame. Seda põhjustab kehtiv tulumaksuvaba miinimum 12 000 kr aastas ehk 1000 kr kuus (vt tabel). Tegelik maksumäär on selles tabelis makstava tulumaksu ja brutopalga jagatis.
    Maailmas kiidetakse Eestis kehtivat proportsionaalse tulumaksuga süsteemi, kasutades sõnu ?lihtne, läbipaistev ja efektiivne?. Samas ei peeta õigeks süsteemi üks ühele üle võtta, kuna samaaegselt ülaltoodud väärtustega hindab ärimaailm maksusüsteemi stabiilsust. Mistahes ulatuses astmeliselt progresseeruva tulumaksu süsteemile üle minnes kaob süsteemi lihtsus, läbipaistvus ja efektiivsus, rääkimata sellest, et süsteemi muutmine tähendab selle stabiilsusest loobumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.