Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saarte lendude saatus selgub täna
Lennud AN-28 tüüpi lennumasinatega võivad katkeda juhul, kui selgub, et Kärdla õnnetuse puhul oli tegu sellise tehnilise veaga, mis võib olla teistelgi samasugustel lennukitel, ütles Lennuameti peadirektor Toomas Peterson eile.
Petersoni sõnul olid õnnetusse sattunud Enimexi lennukil kõik paberid korras. Lennuameti kontrollidel pole sellele lennufirmale lennuohutuse ja tehnilise külje pealt varem suuremaid etteheiteid olnud. Ka mõlemad piloodid olid kogenud ja kaptenina pikka aega lennanud.
Peterson ütles, et ehkki lennukid ja meeskond olid Enimexi omad, vastutab reisijate ees ELK Lennukompanii, millega nad piletit ostes lepingu sõlmisid. ?Reisija ei pea teadma, kellelt ja mis tingimustel on sõiduk kasutada võetud,? lausus ta.
Lennuameti juhi sõnul võis õnnetuse põhjustada juhtimisviga, tehniline rike, jää või kõik kolm tegurit korraga, ja tegeliku põhjuse peab välja selgitama uurimine, mis praegu täie hooga kestab. Jäätumisvastased seadmed oleks tema hinnangul pidanud sellise ilmaga igal juhul sisse lülitatud olema. Peterson avaldas kahetsust, et juhtunu annab järjekordse löögi inimeste usaldusele lendamise vastu.
Enimexi üks kolmest omanikust ja juhatuse liikmest Gennadi Lazurin kinnitas, et kõnealune õhusõiduk oli tehniliselt täiesti korras, mida tõendab ka lennuki tootnud Poola tehase spetsialistide tehtud kontroll. Nädalavahetuseks katkestatud lennud tema sõnul firmale erilist kahju ei tekitanud, kuid kui keeldu täna maha ei võeta, on kahju märkimisväärne. Suure osa firma käibest annab igapäevane postivedu Helsingiga, mis praegu on samuti küsimärgi all. 350 000 USA dollarit maksev lennuk ise oli kindlustatud.
Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Jaan Tamm ütles, et oli õnnetuse toimumise hetkel tööl ja uuris ka ilmakaarte. ?Hea ilm ei olnud, aga midagi erilist ka polnud,? ütles ta. Maandumisel on lennukid Tallinnas asuva lennujuhtimiskeskuse radarite haardeulatusest väljas ja sel ajal pidi protsessi juba mõnda aega jälgima Kärdla lennujaam, selgitas ta.
Tamme sõnul saab kõigis Eesti väikelennujaamades maanduda raja mõlemast otsast. Kuna tol hetkel puhus külgtuul, polnud tema sõnul vahet, kummalt poolt läheneda. Jäätumisvastased seadmed automaatselt ei käivitu, need peab sisse lülima lennukikapten.
Kärdla lennuõnnetuse uurimiseks moodustatud valitsuskomisjon kogub praegu juhtunu kohta materjali, kuulab üle tunnistajaid ja asjaosalisi ning teeb esimese kokkuvõtte sel reedel.