• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saarte lendude saatus selgub täna

    Lennud AN-28 tüüpi lennumasinatega võivad katkeda juhul, kui selgub, et Kärdla õnnetuse puhul oli tegu sellise tehnilise veaga, mis võib olla teistelgi samasugustel lennukitel, ütles Lennuameti peadirektor Toomas Peterson eile.
    Petersoni sõnul olid õnnetusse sattunud Enimexi lennukil kõik paberid korras. Lennuameti kontrollidel pole sellele lennufirmale lennuohutuse ja tehnilise külje pealt varem suuremaid etteheiteid olnud. Ka mõlemad piloodid olid kogenud ja kaptenina pikka aega lennanud.
    Peterson ütles, et ehkki lennukid ja meeskond olid Enimexi omad, vastutab reisijate ees ELK Lennukompanii, millega nad piletit ostes lepingu sõlmisid. ?Reisija ei pea teadma, kellelt ja mis tingimustel on sõiduk kasutada võetud,? lausus ta.
    Lennuameti juhi sõnul võis õnnetuse põhjustada juhtimisviga, tehniline rike, jää või kõik kolm tegurit korraga, ja tegeliku põhjuse peab välja selgitama uurimine, mis praegu täie hooga kestab. Jäätumisvastased seadmed oleks tema hinnangul pidanud sellise ilmaga igal juhul sisse lülitatud olema. Peterson avaldas kahetsust, et juhtunu annab järjekordse löögi inimeste usaldusele lendamise vastu.
    Enimexi üks kolmest omanikust ja juhatuse liikmest Gennadi Lazurin kinnitas, et kõnealune õhusõiduk oli tehniliselt täiesti korras, mida tõendab ka lennuki tootnud Poola tehase spetsialistide tehtud kontroll. Nädalavahetuseks katkestatud lennud tema sõnul firmale erilist kahju ei tekitanud, kuid kui keeldu täna maha ei võeta, on kahju märkimisväärne. Suure osa firma käibest annab igapäevane postivedu Helsingiga, mis praegu on samuti küsimärgi all. 350 000 USA dollarit maksev lennuk ise oli kindlustatud.
    Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Jaan Tamm ütles, et oli õnnetuse toimumise hetkel tööl ja uuris ka ilmakaarte. ?Hea ilm ei olnud, aga midagi erilist ka polnud,? ütles ta. Maandumisel on lennukid Tallinnas asuva lennujuhtimiskeskuse radarite haardeulatusest väljas ja sel ajal pidi protsessi juba mõnda aega jälgima Kärdla lennujaam, selgitas ta.
    Tamme sõnul saab kõigis Eesti väikelennujaamades maanduda raja mõlemast otsast. Kuna tol hetkel puhus külgtuul, polnud tema sõnul vahet, kummalt poolt läheneda. Jäätumisvastased seadmed automaatselt ei käivitu, need peab sisse lülima lennukikapten.
    Kärdla lennuõnnetuse uurimiseks moodustatud valitsuskomisjon kogub praegu juhtunu kohta materjali, kuulab üle tunnistajaid ja asjaosalisi ning teeb esimese kokkuvõtte sel reedel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.