• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toidukaupu ostetakse kõige enam suurtest kaubakeskustest

    See, et avatakse aina suuremaid ostukeskuseid, ei ole uudiseks ühelegi Eesti kaubandusturgu vähegi tundvale inimesele. Kas ja kuidas aga reageerivad tarbijad nendele muutustele?
    Muutused kaubandusmaastikul peegelduvad nii tarbijate ostukäitumises kui ka nende teadvuses ja hoiakutes.
    Sageli ei osteta enam toidukaupu naabermajas asuvast keldripoest, vaid minnakse suuremasse, sageli kodust mõnevõrra kaugemal asuvasse kauplusesse. Kodust kaugemal asuvates kauplustes käiakse nüüd aga mõnevõrra harvem. Kui veel paar aastat tagasi ostsid nii Tallinna kui ka Tartu elanikud toidukaupu keskmiselt neli ja pool korda nädalas, siis 2001. aastal ostetakse toidukaupu keskmiselt neli korda nädalas. Seega näeme suundumust selle poole, et poes käiakse harvem ning on suurenenud tarbijate ühekordsed ostukogused. See tähendab aga, et kasvamas on vajadus pikema säilivusajaga kaupade ning suuremate pakendite järele.
    Võrreldes varasemate aastatega on muutunud tarbijate käitumine nädalavahetuse ostukoha valikul ? nimelt sõidetakse perega nädala lõpus kodust üha kaugemal asuvasse kauplusesse toidukaupu ostma. Kaugema ostukoha valik osutab sellele, et nädalavahetuse ostukoht täidab tarbija jaoks ka meelelahutusfunktsiooni. Sellest tulenevalt võiksid tootjad ja kaupmehed korraldada kõikvõimalikke üritusi (degusteerimisi, loosimisi jne) just nädalavahetustel, kui pered on juba vastavalt meelestatud.
    Ostukäitumist kajastavate hoiakute alusel leiab kinnitust tarbijate hinnatundlikkuse vähenemine. Kui paar aastat tagasi kuulus ligi kaks kolmandikku Tallinna elanikkonnast hinnatundliku ostja rühma, siis sel aastal moodustavad hinnatundlikud ostjad vaid kolmandiku tarbijaskonnast. Samuti peegeldub ostuhoiakutes avaturgude külastamise vähenemine (joonis). Põhjused peituvad siingi üldises ostujõu kasvus ning suuremas, erinevate kontseptsioonidega ostukohtade valikus.
    Kolme viimase aasta ostjatüüpide dünaamika alusel selgub veel, et tallinlaste hulgas on suurenenud oste planeerivate inimeste hulk. Kuna tarbijate olulisimaks infoallikaks kaupade müügi kohta on postkasti pandud reklaamlehed, siis on ootuspärane, et tarbijad lähevad ostukohta saadud info tõttu ning teevad ostukohas ostud vastavalt plaanitule. Ostjatüüpide dünaamika alusel on Tartu elanikud aga muutunud vastuvõtlikumaks müügitoetusele ja eripakkumistele, st ostukohas reageerivad üha enam müügiedendusvõtetele. Tartlaste selline ostuhoiakute muutumine tuleneb peamiselt uute ostukohtade (Lõunakeskus, Zeppelini kaubanduskeskus) avamiskampaaniate mõjust. Eripakkumised on uudsed ning seetõttu atraktiivsed.
    Kuigi enamik tarbijatest eelistab soodsaid hindu pakkuvaid ostukohti, ei ole hind siiski ostukoha valikul ainuke kriteerium. Erinevat tüüpi kaupluste lisandumisel teadvustavad tarbijad oma mitmekülgsemaid ootusi ostukoha suhtes ning seetõttu on omaduste ring, mille alusel kauplusi ostude tegemiseks valitakse, aina laiem. Teenindus on muutunud ostukoha valikul järjest olulisemaks kriteeriumiks. Seega nõudlikum tarbija hindab parimaks ostukohaks kaubamajasid, kus pannakse suurt rõhku teeninduse kvaliteedile, vähemnõudlik tarbija teeb aga ostud kaupluslaost või avaturult, väärtustades peamiselt madalamat hinda.
    Andmeallikana on kasutatud Emori ?Jaeseire 2001? uuringut, mille raames viidi läbi 900 telefoniintervjuud Tallinnas ja 300 telefoniintervjuud Tartus perede peamiste ostjate seas. Tänavu oktoobris toimunud uuringu käigus küsitleti elanikke vanuses 15?74 aastat.
    Autor: Katre Valgma
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Eksperdid: fondidel on investeerimiseks kõvasti püssirohtu, aga konkurentsist puudu ei tule
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Minu idud üllatavad järjest tugevamate tulemustega
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Venemaa tüürib maksejõuetuse kursil
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.