Toidukaupu ostetakse kõige enam suurtest kaubakeskustest

See, et avatakse aina suuremaid ostukeskuseid, ei ole uudiseks ühelegi Eesti kaubandusturgu vähegi tundvale inimesele. Kas ja kuidas aga reageerivad tarbijad nendele muutustele?

Muutused kaubandusmaastikul peegelduvad nii tarbijate ostukäitumises kui ka nende teadvuses ja hoiakutes.

Sageli ei osteta enam toidukaupu naabermajas asuvast keldripoest, vaid minnakse suuremasse, sageli kodust mõnevõrra kaugemal asuvasse kauplusesse. Kodust kaugemal asuvates kauplustes käiakse nüüd aga mõnevõrra harvem. Kui veel paar aastat tagasi ostsid nii Tallinna kui ka Tartu elanikud toidukaupu keskmiselt neli ja pool korda nädalas, siis 2001. aastal ostetakse toidukaupu keskmiselt neli korda nädalas. Seega näeme suundumust selle poole, et poes käiakse harvem ning on suurenenud tarbijate ühekordsed ostukogused. See tähendab aga, et kasvamas on vajadus pikema säilivusajaga kaupade ning suuremate pakendite järele.

Võrreldes varasemate aastatega on muutunud tarbijate käitumine nädalavahetuse ostukoha valikul ? nimelt sõidetakse perega nädala lõpus kodust üha kaugemal asuvasse kauplusesse toidukaupu ostma. Kaugema ostukoha valik osutab sellele, et nädalavahetuse ostukoht täidab tarbija jaoks ka meelelahutusfunktsiooni. Sellest tulenevalt võiksid tootjad ja kaupmehed korraldada kõikvõimalikke üritusi (degusteerimisi, loosimisi jne) just nädalavahetustel, kui pered on juba vastavalt meelestatud.

Ostukäitumist kajastavate hoiakute alusel leiab kinnitust tarbijate hinnatundlikkuse vähenemine. Kui paar aastat tagasi kuulus ligi kaks kolmandikku Tallinna elanikkonnast hinnatundliku ostja rühma, siis sel aastal moodustavad hinnatundlikud ostjad vaid kolmandiku tarbijaskonnast. Samuti peegeldub ostuhoiakutes avaturgude külastamise vähenemine (joonis). Põhjused peituvad siingi üldises ostujõu kasvus ning suuremas, erinevate kontseptsioonidega ostukohtade valikus.

Kolme viimase aasta ostjatüüpide dünaamika alusel selgub veel, et tallinlaste hulgas on suurenenud oste planeerivate inimeste hulk. Kuna tarbijate olulisimaks infoallikaks kaupade müügi kohta on postkasti pandud reklaamlehed, siis on ootuspärane, et tarbijad lähevad ostukohta saadud info tõttu ning teevad ostukohas ostud vastavalt plaanitule. Ostjatüüpide dünaamika alusel on Tartu elanikud aga muutunud vastuvõtlikumaks müügitoetusele ja eripakkumistele, st ostukohas reageerivad üha enam müügiedendusvõtetele. Tartlaste selline ostuhoiakute muutumine tuleneb peamiselt uute ostukohtade (Lõunakeskus, Zeppelini kaubanduskeskus) avamiskampaaniate mõjust. Eripakkumised on uudsed ning seetõttu atraktiivsed.

Kuigi enamik tarbijatest eelistab soodsaid hindu pakkuvaid ostukohti, ei ole hind siiski ostukoha valikul ainuke kriteerium. Erinevat tüüpi kaupluste lisandumisel teadvustavad tarbijad oma mitmekülgsemaid ootusi ostukoha suhtes ning seetõttu on omaduste ring, mille alusel kauplusi ostude tegemiseks valitakse, aina laiem. Teenindus on muutunud ostukoha valikul järjest olulisemaks kriteeriumiks. Seega nõudlikum tarbija hindab parimaks ostukohaks kaubamajasid, kus pannakse suurt rõhku teeninduse kvaliteedile, vähemnõudlik tarbija teeb aga ostud kaupluslaost või avaturult, väärtustades peamiselt madalamat hinda.

Andmeallikana on kasutatud Emori ?Jaeseire 2001? uuringut, mille raames viidi läbi 900 telefoniintervjuud Tallinnas ja 300 telefoniintervjuud Tartus perede peamiste ostjate seas. Tänavu oktoobris toimunud uuringu käigus küsitleti elanikke vanuses 15?74 aastat.

Autor: Katre Valgma